Hambaravi kitsamas mõistes tähendab hambadefektide parandamist erinevate täidismaterjalidega (komposiit, amalgaam, kuld- või portselanpanused).

Samuti kuulub raviprotseduuride alla juureravi.

Juureravi seisneb hamba juurekanalite puhastamises ning hermeetilises täitmises.

Merimetsa kliiniku hambaarstide artiklid hambaravi teemadel:

  • Suutervishoid raseduse ajal – dr Kristiina Liigant

    Mida võiks teada enne raseduse planeerimist?

    Tegelikult tuleks juba enne raseduse planeerimist suutervise olukord stabiliseerida. Ravida hambakaaries, vahetada välja ebahügieenilised/ebatäpsed täidised, ravida põletikulised ning eemaldada lootusetu prognoosiga hambad, puhastada hambakivi ning katt. Samuti on vajalik teha OPTG röntgenülesvõte hambajuure aluste põletike, alalõualiigesprobleemide ning lõualuukasvajate varajaseks diagnoosimiseks.

    Raseduse ajal ootame tulevast ema kindlasti profülaktilisse kontrolli. Raviprotseduure on kõige mugavam teostada II trimestril. Raseduse I trimestril võib esineda iiveldust, mis muudab hammaste ravimise keeruliseks nii arstile kui patsiendile endale. See vastu III trimestri teisel poolel
    on pikalt ravitoolis lamamine raseda jaoks äärmiselt ebamugav. II trimestril on vältimatu diagnostika tarbeks lubatud ka röntgeni tegemine kaitsekrae ja -põllega.

    Selleks, et tulevane ema saaks keskenduda lapseootuse rõõmudele ning ei peaks muretsema oma suutervise pärast, ootame nii rasedaid kui ka rasedust planeerivaid naisi hammaste kontrolli ning konsultatsioonile.

    Kristiina Liigant

    HAMBAARST

    Igemete ja parodondi haigused

    Raseduse ajal toimuvad naise organismi hormonaaltasakaalus muutused, mille põhjuseks on tõusnud progesterooni ja östrogeeni tase. Sellest tulenevalt suureneb igemete põletikuline vastus ärritajatele (bakteriaalsele hambakatule). Tagajärjeks on rasedusgingiviit, mida iseloomustab kerge igemete põletik ning mis tavaliselt möödub peale lapse sündi. Kõige sagedamini tekib see I trimestril.

    Sümptomid:

    • punetavad igemed
    • igemete turse või valulikkus
    • igemete veritsemine hammaste pesemisel ning niiditamisel

    Kuidas käituda kui on tekkinud rasedusaegne igemepõletik?

    Kõige olulisem on säilitada väga hea suuhügieen! Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas pehme hambaharjaga vaatamata sellele, et igemed võivad olla tundlikud ning veritseda. Lisaks on kindlasti vajalik hambaniidi korrektne kasutamine vähemalt korra päevas. Sageli on veritsevatel ja valulikel igemetel suuhügieenile hoopis negatiivne mõju. Veritsevate igemete korral harjamise tehnika efektiivsus langeb ning hambaniit jäetakse üldse
    kasutamata. Tekib vale arusaam sellest, et väga hoolikas suuhügieen võibki olla põletikuliste ja veritsevate igemete põhjuseks. Kehv suuhügieen aga omakorda suurendab bakteriaalse katu kogunemist hammastele ning igemete põletikulist vastust sellele. Ravimata gingiviit võib viia hammaste luukinnituse pöördumatu kaoni ehk periodontiidini. Tulemuseks on hammaste liikuvuse suurenemine ning halvimal juhul nende kaotus.

    Lisaks hea suuhügieeni hoidmisele tuleks vähemalt korra raseduse jooksul külastada ka oma hambaarsti või suuhügienisti, kes vajadusel puhastab hambakatu- ning kivi, et vältida ravimata jäänud igemepõletikust tekkivaid komplikatsioone.

    Kuidas võivad igemepõletik ning parodondi haigused mõjutada last?

    Ravimata igemepõletiku ja parodondi haiguste puhul satuvad hambakatus- ja kivis olevad bakterid vereringesse, mis võib põhjustada lapse enneaegset sündi ning madalat sünnikaalu.

    Kaaries

    Kas rasedus tõesti põhjustab hambaaukude teket?

    Hambakaariest põhjustavad bakterid vajavad elutegevuseks suhkruid! Raseduse ajal suureneb sageli snäkkide ning suhkrurikaste toiduainete tarbimine ja võivad tekkida “isud”. Lisaks võib sageneda ka gaseeritud jookide tarbimine raseduse esimeses pooles iivelduse vähendamiseks.
    Pidev näksimine põhitoidukordade vahel ning suhkrurohkete jookide tarbimine tagavad sobiliku keskkonna kaariest põhjustavate bakterite elutegevuseks.

    Lisaks võib hambaaukude teket soodustada hambaemaili erosioon ehk ebaloomulik kulumine, mille põhjuseks on rasedusaegne iiveldus ja oksendamine.

    Kaariese ennetamine

    Hambakaariese ennetamiseks tuleb kaks korda päevas hambaid harjata fluoriidisisaldusega pastaga ning kasutada hambaniiti. Suhkrute tarbimine põhitoidukordade vahel tuleks viia minimaalsele tasemele ning peale näksimist loputada suud veega. Lisaks aitab kaariese teket pidurdada ksülitooliga pastillide tarvitamine peale igat söögikorda (näiteks Frenzy pastillid). Tugeva hommikuse iivelduse ja oksendamise järgselt loputada suud vee või piimaga. Mitte mingil juhul ei tohiks kohe hambaid harjata!

    Kaariese mõju lapsele

    Kaaries on nakkushaigus. Imiku suumikroflooras puuduvad kaariese teket soodustavad bakterid. Need satuvad sinna vanemate süljega. Seega ei tohiks lapse lusikas ning lutt mingil juhul lapsevanema suust läbi käia.

    Dr Kristiina Liigant
    Merimetsa Hambakliiniku hambaarst

  • Tundlikud hambad – dr Laura Saarlo

    Õunahooaeg ja brainfreez sinu hammastes…

    Pea kõigile meile on tuttav tunne, kui jäätist süües käib hammastest läbi valusähvatus. Tervele hambale on igati normaalne, et see tunneb külma, kuid see valu on reeglina sekunditega mööduv ja ei nõua mingeid hambaravi protseduure. Kui patsient kaebab vastuvõtule tulles tundliku hamba üle, siis ei tea kunagi mida oodata. Assistent võib valmis panna nii tundlikust vähendava laki, juureravi arsenali, täidismaterjali kui ka hambatangid. Inimeste valulävi on väga erinev ning seega tundlikul ja tundlikul hambal on suur vahe. Kui valu ja tundlikus hakkavad sagenema ning kestavad pikemalt, kui vaid mõne sekundi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole, kes uurib täpsemalt välja, mis põhjustab hammastes valulikkust ja leiab parima lahenduse murele.

    Laura Saarlo

    HAMBAARST

    …ehk mõne sõnaga tundlikset hammastest

    Inimorganismi kõige tugevamaks materjaliks on hambaemail, mis katab ja kaitseb meie terve hamba krooni. Tsement kaitseb omakorda juure pinda igemepiiril. Dentiin asetseb emaili ja tsemendikihi all ning pole enam nii tugeva struktuuriga. Dentiin on tunduvalt poorsem ja kulub kiiremini. Kui hammas on kaotanud oma pealmise kaitsva kihi, siis liigub signaal ärritajast (külm, magus, kuum) hamba keskel oleva närvi suunas mööda mikroskoopilisi, veega täidetud kanalikesi. See väljendub tundlikuse ja ebameeldivustundena. Tundlikkus võib teinekord olla niivõrd väljenduslik, et muudab meie söömis-, joomis- ja hingamisharjumusi.
    Hammaste tundlikkuse üks sagedamaid põhjuseid on valed suuhügieenivõtted. Pea meeles harjata hambaid vähemalt kaks korda päevas. Katt, mis päeva jooksul hambakaela piirkonda koguneb on oma koostiselt happeline ning tekitab sinu hammastel aja jooksul tundlikust. Katule kinnituvad eriti agaralt hambakaariest tekitavad bakterite massid. Hammaste harjamiseks võta aega. Tee seda rahulikult ning peegli ees. Vaata ja jälgi, mida sa teed. On kummaline, et paljudel meist on aega ennast tundide kaupa peegli ees sättida, teha veatu meik ja võrratu soeng. Aga hammaste harjamisele ei pöörata üldse tähelepanu ega raatsita kulutada sellele isegi minutit. Elektrilise harjaga pestes saab hambad puhtaks kahe minutiga, kuid käsitsi pestes vajad vähemalt topelt aega, seega 4-5 minutit. Kaks minutit hammaste harjamist on vajalik juba seetõttu, et hambapastas olevad mineraalained saaksid hamba pinnal mõjuda. Peale harjamist väldi suu loputamist veega, sülita välja liigne vaht ning las pastas sisalduvad head ained tugevdavad sinu hambaid ka peale harjamist.
    Hambaemail on küll inimorganismi tugevaim materjal, kuid sellegi poolest, kui seda piisavalt jõuliselt hõõruda, siis hakkab see kuluma. Lisaks soodustavad kulumist happelised toidud ja joogid. Proovi jätta söömise ja hammaste pesemise vahele vähemalt 30 minutit. Kui oled eelnevalt söönud happelist toitu või jooki, siis proovi vältida hammaste pesu vähemalt tund aega. Kui hambaid vahetult peale söömist/joomist harjata, siis emaili pind on happerünnaku tõttu pehmemaks muutunud ja sa hõõrud igal korral imeõhukese kihi hammast kaitsvast emailist ära. Peale söömist- joomist neutraliseerib sinu suu keskkonda suhkruvaba, eelistatult ksülitoli sisaldav närimiskumm ja pastill.
    Tänapäeval on väga popp tervislik toitumine, seda rohkete smuutide, mahlade, marjade, puuviljade ning salatite söömisega. Peab olema ettevaatlik, happelised toidud ja joogid lahustavad hambaemaililt kaitsvad mineraalained välja ning tekitavad hamba pinnal erosiooni. See väljendub väikeste tundlike lohukestega hamba mälumispinnal.
    Mina olen veetnud oma lapsepõlve suved maal. Vanaemal oli suur aed täis marjapõõsaid ning puuviljapuid. Lapsena oli tavaline, et kui oli janu, siis pakuti meile janu kustutuseks ise valmistatud õuna- ja sõstramahlast morssi. Õues ringi joostes ja mängides oli igati normaalne, et põõsa pealt läks suhu peotäis marju, poole tunni pärast ampsasin peale pirni ning siis juba ploomi. See kõik on mulle kaasa toonud hambavaaba ehk emaili kulumise ning tundlikud hambad. Aeg-ajalt valitseb mu suus totaalne õunahooaeg. See tähendab, et kui ma söön ohtralt marju ja puuvilju (näiteks suve algul, kui tänavatele tekivad letid ahvatlevate maasikate murelite jms, suve lõpul, kui oma aias saavad valmis esimesed õunad, metsas küpsevad mustikad ning pohlad ja loomulikult enne jõule kui lettidele jõuavad mahlased mandariinid), siis peale paari päeva maiustamist on mu hambad nii valusad, et väga vaevaline on üldse midagi peale maitsetu kaerahelbepudru ja kodujuustu süüa.

    Janujoogiks eelista vett!
    Proovi vältida pidevat happerünnakut oma suus ning pea söögikordade ja näksimiste vahel paari-kolmetunniseid pause
    Lase oma hammastel puhata

    Hambaharja valides eelista pehmet või eriti pehmet (ultrasoft) harja. Kui pärast mõnda nädalat pehme harjaga pesemist sinu hambahari meenuab pigem põõsast, kui hambaharja ja tahad haarata hoopis tugevamate harjastega harja, siis tegelikult tuleks mitte vahetada harja, vaid oma pesemistehnikat. Tõenäoliselt surud sa harjamisel hambaharja liialt tugevalt hammaste vastu. See võib tekitada hammaste liigset kulumist, seda just hammaste kaela piirkonnas, ning viib ülitundlikuse tekkimiseni. Hoia hambaharja käes nagu pliiatsit. Teinekord võib olla abi sellest, kui vahetad harja teise kätte (paremakäelised vaskusse ja vasakukäelised paremasse).
    Pikaajaline valgendava hambapasta kasutamine võib samuti liigselt sinu hambavaapa kulutada. Sageli on valgendavate hambapastade koostis abrasiivsema ehk teralisema koostisega ning see kulutab liialt hamba pinda. Valgendavaid pastasid võib loomulikult kasutada, aga mitte igapäevaselt ja kuude-aastate kaupa. Pese valgendava pastaga näiteks enne olulisi üritusi ja sündmusi, kui tahad oma naeratus säravamaks muuta. Valgendavate pastade valgendav efekt seisneb hammastele kogunenud pigmendi ning katu eemaldamises, hamba enad loomulikku tooni nad ei muuda.
    Lisaks pastale ja harjale tuleb igapäevselt puhastada ka hammaste vahesid, seda siis niidi või vaheharjaga. Kahjuks ei eemalda suuloputusvahendid kattu meie hammaste vahedest ning seetõttu peab seda tegema mehaaniliselt. Tänapäeval on kaubanduses palju erinevaid ja viguritega hambaniite ning kõik leiavad endale meelepärase. Hambaarstile tulles küsi julgelt, et sulle näidataks kuidas niiti korrektselt kasutada. Om praktikas olen sageli näinud, et hambaniiti ei osata kasutada nii, et see puhastaks hammastele kogunenud katu.
    Lisaks väärad suuhügieeniharjumused, tekitavad hammaste tundlikust ka igemeprobleemid ja hambakaaries. Seetõttu ei tohiks eirata seda, kui valulikud episoodid kipuvad sagenema ja pikenema.
    Igemepõletik tekitab tihti ebamugavustunnet, pakitsust ja valu sinu suus. Esineb igemete veritsemist hammaste puhastamisel. Varane igemehaiguste diagnoosimine on ülimalt oluline ravi parima tulemuse saavutamiseks. Mida kaugemale areneb igemehaigus, seda kehvem on prognoos ja keerulisem ning pikaajalisem ravi. Vahel piisab vaid profesionaalsest hammaste puhastamisest, mida teostab sinu hambaarst või suuhügienist, kuid kui katt ning hambakivi on levinud sügavamale igeme alla, siis hakkab tasapisi hävinema hammast luu sees kinni hoidev kinnituskude ja halvimal juhul võib patsient kaotada hamba.
    Hambakaaries ei pruugi olla alati silmale nähtav ning vajab võimalikult kiiret parandamist enne kui auk jõuab areneda hamba sügavamatesse kihtidesse ning haarata ja tekitada põletikku hamba sees olevas närvis. Sellisel juhul on hamba säilitamiseks vajalik teostada keerukamaid ning kallimaid protseduure.
    Lisandunud tundlikkus võib tekkida hambas, mis on äsja näiteks juureravitud. See läheb üldjuhul üle mõne päevaga. Teinekord muutub hammas valulikuks peale seda, kui sinna on asetatud komposiittäidis. Sellisel juhul võib hammas valulik olla lausa mitu nädalat ja mõnel juhul võib see kesta kuni paar kuud. Hambaarstile on vaja pöörduda sellisel juhul, kui valu suureneb päev-päevalt ja muutub kestvaks ning segab ööund.
    Ühtset ning kuldset reeglit tundlike hammaste raviks ei ole. Esmalt soovitaksin proovida ja katsetada tundlikele hammastele spetsiaalselt mõeldud hambapastasid ja suuvett. Siinkohal tuleb meeles pidada, et leevendust ei saa kohe peale esimest kasutuskorda. Üldjuhul on vaja neid tarvitada regulaarselt pikema aja vältel nädalaid või isegi kuid. Kui hambapastast ei tundu kasu olevat, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole. Vähendamaks hammaste tundlikust saab neid katta lakiga. Lakke on palju ja erineva tugevusega. Aja möödudes kaitsekiht kulub siiski maha ja protseduuri tuleb korrata. Kui lakkimisest ei ole kasu ja hammas reageerib endiselt külmale ja magusal, siis võib kasu olla kulunud kohtadele täidismaterjali asetamisest. Radikaalsema lahendusena on juba hamba juureravi, mille tulemusel puhastatakse välja hamba sisemuses olev närv, mis reageerib ärritusele, või hamba katmine krooniga.
    Kõige tähtsam on siiski käia oma hambaarstil regulaarselt hambaid kontrollimas. Tema oskab vaadata, kas tegu on vaid tundliku hambaga või millegi muuga, mis vajab ravimist.

    Dr. Laura Saarlo, hambaarst

  • Miks meie hambad kuluvad? – dr Maret Kurrik

    Patsiendid pöörduvad hambaarsti poole peamiselt valu, tundlikkuse, mälumishäirete ja esteetiliste probleemide pärast. Neist hammaste kulumise tagajärjel tekkinud kaebusi esineb tänapäeval üha sagedamini. Hammaste kulumisel on mitmeid põhjuseid: suu happeline keskkond, hõõrdumine hammaste vahel, välised mehhaanilised jõud (näiteks liiga tugev hammaste harjamine), toidu mälumisel tekkiv kulumine, hammaste väändumine ja bioloogiline lagunemine. Hammaste kulumine võib olla tingitud ka hammaste liiga tugevast kokkusurumisest (bruksism).

    Maret Kurrik

    HAMBAARST

    Põhjustest lähemalt…

    Põhjuseid, miks suukeskkond muutub happeliseks võib olla mitmeid: reflukshaigus, buliimia, anoreksia, rasedus, alkoholi liigtarvitamine, karastus- ja spordijookide ning tsitrusviljade sage tarbimine, inhaleeritavad astma ravimid, näritav vitamiin C, mõningad rauapreparaadid. Ravimitest on erosiivsed aspiriin (lastes tabletil suus lahustuda või juua seda vees lahustununa) ja kõrge vererõhu ravimitel (sisaldavad hüdralasiin hüdrokloriidi) ning teistel lahustuvatel ravimitel. Samuti on esinenud erosiivset kulumist ujujatel kloorises vees ujumisest ning vasekaevanduses töötajatel, kes on eksponeeritud väävelhappele.

    Hammaste kulumine on füsioloogiline vanusega kasvav protsess. Normaalne hambaemaili kulumine on 20-40 μm aastas. Hammaste kulumine on haiguslik, kui hambad on nii kulunud, et nad ei funktsioneeri enam efektiivselt, on muutunud tundlikuks, valutavad või rikuvad välimust.

    Pildil on kulumine hapete toimel ehk hammaste  erosioon, mil kõige enam kahjustuvad ülemiste hammaste suulae poolsed pinnad (näiteks kroonilise oksendamise tõttu).

                 

    Järgneval pildil on hammaste liigse hõõrdumise tagajärel tekkinud kulumine ehk atritsioon, mille tõttu hambad muutuvad lühemaks ja esihammaste lõikeservad pole enam teravad.

    Välise jõu poolt tekitatud kulumist ehk abrasioone põhjustavad valed või ülemäärased suuhügieeniprotseduurid (liiga tugev hammaste harjamise tehnika, liiga abrasiivne hambapasta või liiga tugevate harjastega hambahari) või muud kahjulikud harjumused (näiteks pastaka otsa närimine).

    Pildil on hammaste liiga tugevast harjamisest tingitud kulunud hambad. Hammast kaitsva emailikihi kadumise tõttu on juba hammastes tekkinud ka hambakaaries.

    Kui öisele hammaste krigistamisele (hammaste hõõrdumine) lisandub õhtune happeliste jookide joomine või liigne organismi happesus, siis see soodustab kulumist veelgi. 

    Riskifaktor hammaste erosiooni tekkimisel on tsitruseliste puuviljade tarvitamine rohkem kui kaks korda päevas, igapäevaselt karastusjookide, spordijookide või õunaäädika tarvitamine . Uuringute järgi suurendab tsitruseliste  söömine rohkem kui kaks korda päevas erosiooni riski 37 korda.

    Lisaks tsitruseliste mahladele on ka mõned taimeteed väga happelised (sidrun ja kibuvits pH on 2,6-3,0). Ka mõned maitsestatud ja gaseeritud mineraalveed on erosiivsed. Mineraalvee erosiivne efekt väheneb pärast karboniseeritud joogi seismist õhu käes vähemalt 30 minutit või siis kui juua teda madalama temperatuuriga.

    Kaltsiumi lisamine madala pH-ga jookidele vähendab nende erosiivset efekti. Näiteks piimatooted on mineraalidega üleküllastunud ega põhjusta emaili erosiooni. Mineraalide lisamisega ei saa emaili lahustumist alati ära hoida, küll aga saab peatada kulumise kiirust.

    Hammaste erosioonini võib paradoksaalselt viia tervislik eluviis, mis enamasti tähendab regulaarset treeningut ning tervislikku dieeti rohkete puu- ja juurviljadega. Treening suurendab kehavedelike kaotust, viib dehüdratatsioonini ning vähendab hammaste kaitseks vajaliku sülje eritust. Suurenenud energia- ja vedelikuvajadust kompenseeritakse tihti madala pH-ga suhkruid sisaldatavate spordijookide tarvitamisega. Ülemäärane treening võib mõnedel juhtudel suurendada ka maohappe refluksi tekkimise võimalust.

    Uuringute järgi on kõrgema erosiooniriskiga  ka  laktovegetariaanid vähenenud süljeerituse ja happeliste toitude tarvitamise tõttu. Erosiooni esinemine tõuseb ka noorte hulgas seoses elustiili ja toitumisharjumustega.

    Hammaste ülitundlikkus

    Peaaegu kolmandikul hammaste kulumisega patsientidest esineb hammaste ülitundlikkust. Uuringute järgi naistel rohkem kui meestel, kõige enam 30-40 a. vanustel.  Ülitundlikkust iseloomustab lühike terav valu, mis tekib, kuna paljastunud dentiini tõttu jõuab väline ärritus hambanärvini. Valu on tavaliselt kiire, lühiaegne ning terav.

    Bruksism

    Bruksism on parafunktsionaalne päevane ja/või öine hammaste hõõrdumine, krigistamine või kokkusurumine ning pole teadlik tegevus. Seda diagnoositakse hammastel olevate iseloomulike kulumisjälgede järgi ja esineda võib ka mälumislihaste väsimus või valulikkus. Bruksismi esineb täiskasvanud elanikkonnast umbes 10 %-l, kuid selle tekkepõhjused on lõplikult teadmata. Unes toimuval ja ärkveloleku bruksismil on erinevad põhjused. Ärkveloleku bruksismi iseloomustab tavaliselt hammaste kokkusurumine ning öist bruksismi nii hammaste kokkusurumine kui krigistamine.

    Päevane bruksism on seotud kõrge päevase stressiga. Öine bruksim pärineb kesknärvisüsteemist ning on seotud kergema une faasis toimuvate nn mikroärkamistega. Bruksistid on vastuvõtlikumad psühhosomaatilistele häiretele, neil on suurem kalduvus muretsemisele, vaenulikkusele, depressioonile.  Norskajatel esineb bruksismi keskmisest enam kuna uneapnoe tõttu on uni pindmine.

    Ka antidepressandid võivad peale pikaajalist kasutamist põhjustada bruksismi.

    Suitsetajatel ning alkoholi ja kohvi tarvitajatel esineb suurem risk bruksismi tekkeks.

    Sülg

    Sülg on kõige tähtsam bioloogiline faktor võitluses erosiooni vastu.

    Sülg puhastab suuõõnest toiduosakeste jäägid, suhkrud ja happed. Mineraaliderikas (kaltsium, fosfaadid, fluor) sülg neutraliseerib happeid, vähendades seeläbi erosiivsete ainete mõju ning käitub kaitsekilena, hoides ära emaili demineralisatsiooni.

    Puhkeoleku sülje normaalne eritumise kiirus on 0,1ml/min ja stimuleeritud süljel on 1 ml/min ning normaalne sülje pH on 6,7 – 7,4.  Madala süljevoolusega inimestel (<0,1ml/min)  esineb viis korda rohkem hammaste erosiooni võrreldes normaalse sülje sekretsiooniga inimestega.

    Suukuivust esineb umbes 20%-l populatsioonist, 30%-l üle 65a vanustest inimestest. Peamised süljeerituse vähendajad on ravimid (nt diureetikumid, trankvilisaatorid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid, parkinsonismi ravimid, hüpertensiooniravimid, sagedane hormoone sisaldavate inhalaatorite kasutamine), Sjögreni sündroom ning pea ja kaela kiiritusravi.

    Hambaarsti roll

    Hambaarsti roll on märgata hammaste kulumist, teavitada sellest patsienti, selgitada välja kulumise põhjused ja pakkuda vajalikku ravi. Üks olulisemaid külgi hammaste kulumise ennetuses on muutuste tegemine elustiilis ning toitumisharjumustes.

    Kulunud hammaste kudesid saab enamasti taastada sõltuvalt kulumise raskusastmest kas valguskõvenevate täidismaterjalidega või siis keraamiliste laminaatide ja/või kroonidega.

    Öise bruksismi korral kasutatakse hammaste ja ümbritsevate kudede kaitseks ning kulumise pidurdamiseks tavaliselt öökapet.

    Dr Maret Kurrik
    Restauratiivse hambaravi eriarst hammaste proteesimise erialal
    Merimetsa Hambakliinik

Igemeravi

Hammaste liikuvuse suurenemine ja igeme taandumine võivad olla tingitud mitmetest põhjustest. Kõige sagedamini viitab see parodontiidile ehk kergest igemepõletikust edasi arenenud hamba hoideaparaadi kroonilisele põletikule.

Parodontiit kahjustab hambaid ümbritsevat lõualuud. Kui haigus jääb varajases staadiumis diagnoosimata ning sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu, on tulemuseks parodontiidi komplitseerumine ja lõpuks haigusest haaratud hammaste kaotus. Parodontiidi peamisi põhjusi ei ole esialgu mõtet otsida toitumisest või kahtlustada kohe raskeid üldhaigusi, millega see haigus kaasneb. Enamasti on tegemist puudulikust suuhügieenist ja VALEDEST hügieenivõtetest alguse saanud probleemidega. Professionaalset abi on igal juhul vaja täpse diagnoosi määramiseks ning edasiste ravimeetmete valikuks.

  • Igemehaigused ehk parodontiit

    8/10st üle 35-aastastest inimestest põeb mingit laadi igemeprobleemi. Igemehaigused on enimpõetud haigused Euroopas, kuid kõige harvemini märgatud. 10% inimesi põeb kaugelearenenud parodontiiti. Igemehaigused ei põhjusta enamasti valu ega ebamugavustunnet. Sagedaseim sümptom on veritsus hammaste pesemisel, mis viitab probleemile. Kaugelearenenud parodontiit on peamine põhjus hammaste kaotuseks täiskasvanutel. Igemehaigused sageli viitavad ültervise probleemidele.

    • Kas igemed on turses?
    • Kas igemed veritsevad hambaid pestes või kasutades hambaniiti või vaheharja?
    • Kas igemed on taandunud ja hambad tunduvad pikenenud?
    • Kas mõni hammas on hakanud liikuma?
    • Kas näete igemeid masseerides kollakat mädataolist vedelikku igeme ja hamba piiril?
    • Kas hambad on muutnud asendit? Kas on tekkinud hammaste vahele vahed?
    • Kas Teie pereliikmetel on olnud hammaste kaotust igemepõletiku tõttu?

    Kertu Ollema

    PARODONTOLOOG

    Kui vastasite mõnele küsimusele JAH peaksite pöörduma hambarsti poole igemete kontrollimiseks

    T erve inimese suus elab rohkem kui 700 liiki erinevaid baktereid, millest enamik on täiesti ohutud ja heas suhtes oma peremeesorganismiga. Kui hammaste puhastamine ei ole piisavalt tõhus, siis bakterijäägid kuhjuvad igemepiiril ja moodustavad hambakatu ning loovad soodsa pinnase ohtlikumate bakterite kinnitumiseks. Keha loomulik kaitsevõime häirub.

    Kõikidel juhtudel on igemepõletik ja parodontiit põhjustatud bakterite hulga kasvust hambakatu näol. 

    Kui pehme bakteriaalne katt jääb hambaharjaga eemaldamata, ladestuvad kattu mineraalid ja sellest moodustub kõva ladestus, mida nimetatakse hambakiviks. Hambakivi on soodus pinnas bakteriaalse katu kasvuks mööda juurt alla poole. Bakterijäägid ja hambakatt ise põhjustavad organismi kaitsereaktsiooni ehk põletikku igemetes ja hammast ümbritsevas luus. Põletiku progresseerumisega sügavamale igeme kinnitus hambal kahjustub. Hamba ja igeme vahele tekkib vahe, mida me hambaarstida nimetame igemetaskuks. Selline igemetasku on ideaalne keskkond halbadele bakteritele elutsemiseks ja paljunemiseks, mistõttu haigus progresseerub. Igemetasku sügavuses bakterid vabastavad oma elutegevuse käigus toksiine, mis ärritavad organismi kaitsemehhanisme. 

    Kõigil inimestel hoolimata katu rohkest hulgast ja kehvast suuhügieenist ei pruugi tekkida parodontiiti. Rolli mängivad geneetiline eelsoodumus, elustiil ja harjumused.

    Haiguse raskusaste ja progresseerumise kiirus sõltuvad mitmete faktorite omavahelisest tasakaalust:

    • inimese organismi kaitsemehhanismide/immuunsüsteemi tugevus
    • bakterite hulk ja tüüp
    • teatud faktorite puudumine või olemasolu

    Näiteks, mida agressiivsemad on bakterid ja nõrgem on patsiendi immuunsüsteem, seda aktiivsem on haigus. Lisaks sellele, mõned riskifaktorid nagu diabeet ja suitsetamine võivad nõrgestada keha kaitsemehhanisme ja kiirendada haiguse kulgu. Samamoodi mõned kindlad ravimid nagu vererõhu alandajad, veresooni laiendavad või immunoteraapia muudavad põletikuvastust hambakatu bakteritele ja  seetõttu ka patsiendid rohkem vastuvõtlikumaks igemepõletikule. Väga tähtis on teada, et ilma bakteriaalse hambakatu kuhjumiseta parodontiiti ei teki.

    Igemepõletik ehk gingiviit

    Hamba pinnale kasvav bakterite kiht põhjustab igemepõletikku ehk gingiviiti. Esimene põletiku tunnusmärk on igemete veritsus (näiteks hambaid harjates) ning paha lõhn ja maitse suus. Suitsetajatel ei pruugi igemete veritsust esineda, sest nikotiin ahendab veresooni ja ka veresooni on suitsetajate igemetes vähem võrreldes mittesuitsetajaga. Põletikus igemetaskud on mikroobidele hea kasvupaik, kust need võivad tungida ka mujale organismis (liigesed, veresoonte seinas lubjanaastud jne) ja halvendada nii mõnegi üldhaiguse kulgu.

    Hambaarsti ja patsiendi koostöös on gingiviit täiesti ravitav. Hambaarst eemaldab põhjalikult hambakatu ning koos vaadatakse üle patsiendi kodused suuhügieenivahendid ja samuti kuidas paremini puhastada oma hambaid.

    igemepõletik enne ja 3 kuud pärast esmasravi

    Ravimata gingiviit võib süveneda parodontiidiks.

    Aja jooksul hambakatt koguneb ja puhastamata katt kasvab igemepiirist allapoole. Hambakatt on mikroobide kogum, mis ärritab iget. Sülje mineraalide toimel moodustub eemaldamata hambakatust hambakivi. 

    Teatud mikroobide elutegevuse käigus eralduvad mürgid tekitavad nõrgestatud kehas kroonilise põletikureaktsiooni, mille tulemusena keha pöördub enda vastu ja tekib põletikuline reaktsioon. 

    Ige eraldub hamba küljest ja tekivad igemetaskud (tühi ruum igeme ja hamba vahel), mis on ideaalne elukeskkond mikroobidele, eriti aga mikroobidele, kes oma elutegevuseks ei vaja õhku. Krooniline põletik süveneb ja ladestused (hambkatt ja mineraliseerunud hambakatt ehk hambakivi) ladestuvad sügavamale. Samuti hävib luukude pideva põletiku tagajärjel.

    rohke hambakivi ladestus alumiste hammaste keelepoolsel küljel

    Lõpuks hammaste kinnitus lõualuuga jääb nõrgaks ja hambad muutuvad liikuvaks ning on suur tõenäosus sellised hambad kaotada.

    Väga sageli inimene ise ei märka haigust, sest häirivad haigustunnused puuduvad. Veritsust pesemise ajal peetakse normaalseks. Samuti, et teatud vanusesse jõudmisel hambad liikuvaks muutuvad. Lisaks sellele ei pööratud väheste ravivõimaluste tõttu varasemal ajal tähelepanu igemeprobleemide ennetusele ja ravile.

    Inimeste seas levib ka vale arusaam, et hambakivi on kõigil ja justkui lahastaks hambaid. Usutakse, et kui hambakivi eemaldada, siis just seetõttu hakkavad hambad liikuma. Teadmatuse tõttu jõuavad paljud patsiendid arsti juurde kahjuks liiga hilja.

    Parodontiit on üks enimlevinud haigusi inimestel.  Rasket parodontiiti avastame enamast vanusevahemikus 30 kuni 50, kuigi haigus on alanud palju aastaid varem.

    Kuidas saada aru, et tegemist on parodontiidiga?

    Haiguse tunnuseks on turses ige, mis punetab ja on hamba küljest lahti. Hamba ja igeme vahel võib olla näha kollakat-pruunikat hambakivi ja sellele kinnitunud hambakattu.  Hammaste pesemisel ige veritseb (suitsetajal ei pruugi igemed veritseda – nikotiini toime on veresooni ahendav). Hambakaelad võivad olla tundlikud, sest ige on taandunud. Esineb ebameeldiv haigusele iseloomulik suulõhn, mida inimene ise ei pruugi tunda ja teised ei julge tähelepanu sellele viisakusest pöörata. Haiguse süvenemisel hambad venivad visuaalselt pikaks (ige taandub), sest kinnituskude hävineb ja hambad võivad hakata liikuma ja isenesest ära tulla.

    Kellel esineb igemehaigusi?

    Igemehaigused ei ole ainult vanemate inimeste probleem. Igemehaigusi esineb kõikides vanuserühmades, ka lastel. Igemehaiguse esimene staadium gingiviit esineb lastel ja noorukitel tihti kehva suuhügieeni ja ka hormonaalsete muutuste soodustava faktori mõjul. Lastel esineb parodontiiti harva.  

    Tegemist on päriliku haigusega. Kui keegi perekonnas põeb igemehaigust, siis peaks kindlasti kontrollima teisi pereliikmeid parodontiidi riski suhtes.

    allikas: Euroopa Parodontoloogia Föderatsioon

    On teatud süsteemseid üldhaigusi nagu  näiteks immuunsüsteemi-, südameveresoonkonnahaigused, diabeet jne, mida põdevad inimesed peaksid regulaarselt kontrollima end igemehaiguste suhtes. Stress on haiguse soodustavaks faktoriks. Teadlased on leidnud seose enneaegsete sündide ja igemehaiguste vahel, seetõttu naised, kes planeerivad rasestuda peaksid hambaarsti külastama. 

    Mis on parodontiidi riskifaktorid?

    On mitmeid faktoreid, mis tõstavad parodontiidi tekkeriski. Teada tuntud faktoriteks on stress, mõned süsteemsed haigused nagu diabeet, kuid kõige tähtsamaks faktoriks on suitsetamine:

    – suitsetajatel areneb parodontiit tõenäolisemalt kui mittesuitsetajatel

    – parodontiidi ravi (igeme- ja luusiirded ning implantaadid) on vähem edukad suitsetajatel võrreldes mittesuitsetajatega, sest suitsetajate haavad paranevad halvemini

    – parodontiit kulgeb kiiremini suitsetajatel ja neil esineb ka rohkem hammaste kaotust

    – ravile mitteallumistest 90% juhtudest on suitsetajad

    Miks igemehaigused tekivad?

    Peamine igemehaiguste põhjus on hambaid kattev mikroobidest koosnev hambakatt. Suitsetamine on üks olulisemaid haiguse tekkimise ja arenemise riskitegureid. Suitsetaja ige on pidevas hapnikuvaeguses ja ideaalne keskkond hapnikku mittevajavate bakterite elutsemiseks.

    Geneetilise eelsoodumuse tõttu haigestuvad vaatamata heale suuhügieenile osad inimesed teistest rohkem igemehaigustesse. Puberteedieas ja rasedatel on võib esineda rohkem igemeprobleeme. Stress takistab haiguse paranemist ja põhjustab ägenemisi.

    Euroopa Parodontoloogia Föderatsioon on koostanud informatiivse videoloo parodontiiti põdevate patsientide vaatenurgast. Video on inglise keeles, kuid eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Seda on võimalik vaadata siin

    Ravi hambaarsti poolt:

    Haiguse põhjaliku uurimise ja raviga on võimalik parodontiit kontrolli alla saada ja peatada. Võtmeteguriks on eemaldada bakteriaalne hambakatt, mis juhib haiguse kulgu ja saavutada patsiendipoolne väga hea suuhügieen.

    Keegi parodontoloog ütles hästi lihtsalt ja kokkuvõtvalt, et igemehaiguste ravi on nagu aiandus. Esmalt puhastame peenra umbrohust puhtaks  ning siis peame aeg-ajalt hooldama, et peenar jälle umbrohtu täis ei kasvaks. 

    Ravi alustatakse hammaskonna ja igemete seisundi  kaardistamisega

    Hambaarst küsib küsimusi üldtervise ja toitumise kohta.

    küsimustik

    Vajadusel suunab perearsti vastuvõtule üldtervise kontrolli ja vereproove andma.

    Esimese asjana teeb arst panoraamröntgenpidi ja/või väikesed röntgenpildid, et hinnata suu terviklikku seisundit (suus olevad hambad, kinnituskudede seisund, ravi vajav hambakaaries (hambaaugud) kui bakteritele soodne pesitsuspaik, väljavahetamist vajavad täidised, puuduvad hambad jne).

    OPTG-panoraamröntgen; agressiivne parodontiit

    Igemete seisundi kaardistamiseks mõõdetakse igemetaskute sügavused, märgitakse üles kohad, mis veritsevad puudutamisel ja igemetaskud, kus leidub ladestusi (katt ja kivi) või igemetaskud, kust  väljub mäda. Katsutakse, kas hammastel esineb liikuvust jne. Kaardistatakse algseis, et hiljem oleks võimalus ravi  tulemuslikkust hinnata võimalikult objektiivselt.

    igemekaart ehk parostaatus

    Fotod on abiks ravi edukuse hindamisel ja ka patsiendile probleemkohtade näitamiseks  

    konsultatsioonil

    pärast esmasravi

    Õigete suuhügieenivõtete õpetamine ja nõuanded, et vähendada bakterite arvu suus ja alandada põletikku. 

    Professionaalne sügavpuhastus hambaarsti poolt

    Esimeses ravietapis eemaldatakse hammastelt bakteriaalsed ladestused, silutakse juurepinnad ja sellega parandatakse igemete kinnitumist juurepindadele. Ravi eesmärk on vähendada põletikku  ja  likvideerida bakteritele soodne elukeskkond – katt, kivi, sügavad igemetaskud, täidiste konarlused jne. Protseduur toimub tavaliselt tuimestusega ning visiitide arv (1-6) sõltub suu seisundist.  Koos vaadatakse üle veel kord kodused hügieenivõtted. 

    Ravi ajal on vajalik kasutada antiseptikume suuloputustena. Antiseptikum pärsib mikroobide elutegevust suus ja kinnitumist hammastele, keelele ja limaskestadele ning aitab kaasa paranemisele ja parema suuhügieeni säilitamisele. Rasketel haigusjuhtudel kirjutab arst välja antibiootikumravi.

    Hammaste lahastamine

    Liikuvad hambad lahastatakse vähendamaks võimalust hammast kaotada. Lahased on nii ajutised kui püsivad.

    hambasisene lahas vasakul 3 hamba sisse peidetud, hambapealne lahas paremal (suulae pool ja ei ole näha rääkimisel-naeratamisel)

    Järelkontroll hambarsti poolt

    1 kuu kuni 3 kuu pärast kutsub arst kontrollvisiidile, kus mõõdetakse igemetaskute sügavust, hinnatakse igemete veritsust, kodust suuhügieeni. Arutatakse läbi järgnevad protseduurid.     

    Paljude patsientide abistamiseks piisab ainult mittekirurgilisest ravist, kuid sellel on teatud võimaluste piirid …

    Kirurgiline ravi

    Kui igemetaskud pärast esmast ravi jäävad sügavamaks kui 5mm tuleb teostada kirurgiline ravi igemetaskute likvideerimiseks. Eesmärgiks on saavutada võimalikult siledad pinnad, et bakteritel poleks soppe, nurgataguseid, kraatreid, kus elutseda. Kirurgilise ravi eelis on, et pääseme ligi ka kohtadesse, kuhu muidu silm ei näe ja ei saa instrumentidega ligi, sest ige on ees. Ja sealt sügavustest leiab sageli veel hambakivi, millele muidu ligi ei pääse.

    Lisaks saab kirurgilise raviga teatud määral ka kudesid taastada kasutades selleks spetsiaalselt välja töötatud bioloogilisi materjale. Muidugi eeldusel, et on tehtud eelnev põhjalik ravi, et põletik on kontrolli all ja et patsienti on õpetatud enda eest hoolitsema. Kirurgilist ravi ei tehta suitsetavatele ja halva suuhügieeniga patsientidele.

    Täiendav ravi

    Väga oluline on taastada tasakaalustatud hambumus ja asendada puuduvad hambad proteesidega (implantaadid, sillad, metallkarkassil büügelprotees). Tihti on vaja ka breketite abi, sest õiges asendis olevaid hambaid on lihtsam puhastada, lahastada, proteesida ja ka mälumiskoormus on ühtlasemalt jaotunud ning hammaste liikuvus väheneb.

    Järelravi

    Ravi pikaajaline tulemuslikkus sõltub meeskonnatööst: patsiendi suuhügieenist ja hambaravimeeskonna poolsest pidevast järjekindlast hooldusest ja haiguse kulu jälgimisest. 

    Patsient peab arvestama, et igemehaigus on samasugune krooniline haigus nagu näiteks diabeet või kõrgvererõhutõbi, mis on tänapäevase meditsiini poolt hästi kontrollitavad ja seetõttu peavad  patsiendid käima regulaarsetel järelkontrollidel ehk profülaktilistel puhastusvisiitidel 1-4 korda aastas (hoolduste vahe määrab arst või hügienist), kus puhastame hambad biokilest ehk katust/mikroobide kihist ja kontrollime haiguse kulgu. Kui on näha, et haigus on kontrolli all, siis vähendame visiitide arvu 1-2 korrale aastas.

    Haigusel on suur tõenäosus ägenemiseks ja regulaarsetel kontrollvisiitidel on võimalik varajases staadiumis uuesti ravima hakata.   

    Kodune suuhügieen: 

    Kõige olulisem on igemehaiguste ravis on kodune suuhügieen.

    Arsti poolt teostatud ravi on  25%, kuid patsiendi kodune suuhügieen 75% ravi tulemuslikkusest. 

    Puhasta hambavahed enne hammaste pesemist katust ja toiduosakestest hambaniidiga.

    Hammaste niiditamise video. 

    Hambad tuleb pesta vähemalt 2x päevas hambapasta ja pehme hambaharjaga. Hambad tuleb harjata kõikidest külgedest. Kõige sagedamini on katt ladestunud alalõuas keele poole ja ülalõuas põse poole  – sealt tuleb eriti hoolikalt pesta.

    GUM hammaste harjamise video. 

    Kui hambavahed on laiad ja hambakaelad pikenenud, siis peab lisaks hambaharjale kasutama ka hambavaheharju, sest hambaniit on liiga peenike ja ei eemalda mikrobiaalset kattu.

    hambavaheharjakest võib painutada

    hambavaheharjake on laiemas hambavahes tõhusam hambaniidist

    Hambavaheharjakesi saab osta meie kliinikust või leiab apteegist ja hästivarustatud suuremast toidupoest.

    Harjakesed on mitmekordseks kasutamiseks ning suurus tuleb valida hambavahe suuruse järgi. Õige suurusega harjake(sed) aitab valida hambaarst või suuhügienist. Tihti on vajalik kitsad hambavahed niiditada ja laiemates hambavahedes tuleb kasutada vaheharjakesi. Ühel patsiendil võib olla mitu erinevas suuruses vaheharjakest vasavalt hambavahede laiusele. 

    TEPE hambavaheharjakesed ja nende kasutamise õpetus. 

    GUM hambavaheharjakesed ja nende kasutamise õpetus. 

    Üks hea abimees – hambakatu nähtavaks tegemiseks on saadaval indikaatortabletid, mis närimisel värvivad bakteriaalse katuga kaetud kohad roosaks. Soovitame kasutada aeg-ajalt pärast hammaste pesu, et kontrollida, millised kohad tahavad põhjalikumat pesemist.  See on ka väga hea vahend lastele pesemise motiveerimiseks.

    enne katutabletti; hambad tunduvad täitsa puhtad

    pärast katutableti närimist; oi-oi kui mustad hambad! nüüd peab usinasti hambad puhtaks pesema

    Lisaks hammaste pesemisele võib kasutada ka suuloputusvedelikke, mis aitavad pärssida bakterite kinnitumist hambapindadele ning vähendavad nende hulka suus. 

    Ka igemeprobleemideta inimesele soovitame lisaks kodusele hammaste hooldusele käia vähemalt 1x aastas hambaid puhastamas hambaarsti või hügienisti juures. Regulaarne professionaalne suuhooldus ennetab igemehaiguste ja hambakaariese teket. Hambad jäävad pärast professionaalset puhastust siledad ja puhtad ning kodus on hiljem kergem oma suu eest hoolitseda.

    Head paranemist! 

    Dr. Kertu Ollema

Juureravi

Juureravi on protseduur, mille käigus puhastatakse närviruumist (k.a. hambajuurtes olevatest juurekanalitest) surnud või surev närv ja sinna elama asunud mikroobid hävitatakse.

  • Kaasaegne juureravi

    Mis on juureravi?

    Juureravi on protseduur, mille käigus puhastatakse närviruumist (k.a. hambajuurtes olevatest juurekanalitest) surnud või surev närv ja sinna elama asunud mikroobid hävitatakse.

    dr Kristi Tähepõld

    HAMBAARST

    Miks on vaja teostada mõnikord juureravi?

    Hammas on ehitatud nii, et kõige väljastpoolt ümbritseb teda hambavaap ehk email. Email on väga tugev materjal ja kaitseb hammast erinevate väliskeskkonna mõjude eest. Teatud soodsatel tingimustel võivad aga mõningad mikroobid emailist läbi murda ja nii tekib hambasse auk ehk kaaries.

    Kui kaaries ravimata jätta, tungivad mikroobid läbi hambaluu (ehk dentiini) edasi hamba sisemuses paikneva hambanärvini ehk pulbini. Pulp on n.ö. elus kude, kus paiknevad närvid ja veresooned, mis toidavad hammast.

    Sügava kaariese puhul, kui mikroobid on närvile väga lähedal, siis nad kahjustavad pulpi pöördumatult- hammas võib hakata valutama või närv ka ’vaikselt ära surra’. Mõlemal juhul vajab selline hammas juureravi.

    Mis toimub juureravi käigus?

    Ravi alustamisel esmalt eemaldatakse hambal kogu kaaries ja lagunenud seinad taastatakse täidisega. See on vajalik selleks, et toetada hammast ravi ajal ( surnud hambad on ilma verevarustuseta ja haprad ning võivad kergesti murduda.), aga samuti on siis võimalik paigaldada ravi ajal ümber hamba kofferdam – spetsiaalne kumm, mis isoleerib ravitava hamba ülejäänud suu keskkonnast. See väldib protseduuri ajal sülje sattumist hambale ning ühtlasi välistab selle, et erinevad tugevalt söövitavad lahused, mida juurekanalite loputuseks kasutatakse – ei satuks patsiendile suhu.

    Kuidas puhastatakse juurekanaleid?

    Juureravi ühendab endas 2 osa: kanalite mehhaanilist töötlust ja keemilist ravimite/lahustega steriliseerimist.

    Mehhaaniliseks töötluseks kasutatakse väikseid nõelakujulisi viile ja puure. Tänapäeval tehakse põhiline puhastus ära masina külge kinnitavate pöörlevate nõeltega/puuridega. Viimased on tehtud nikkel-titaanium materjalist, mistõttu on nad väga painduvad. Nii saab ravida ka väga kõveraid kanaleid ning enamus juurekanaleid ongi kõverad.

    Ravi õnnestumiseks on oluline puhastada kogu närviruumi süsteem- krooni osast kuni sügaval luus oleva juure tipuni.

    Mehhaanilise töötluse ajal hoitakse kanalites lahuseid, mis aitavad surnud närvi eemaldada ja samas hävitavad ka mikroobe.

    Kui kaua võtab juureravi aega?

    Tavaliselt on juureraviks vaja mitut visiiti: esimesel korral hammas taastatakse, kanalid puhastatakse ning neisse pannakse ravim (tavaliselt kaltsiumhüdroksiid), mis veel omakorda steriliseerib hamba sisemuse. Järgneval visiidil kanalid täidetakse. Enamasti kasutatakse selleks guttapertsi – spetsiaalne pehme material, mis kuumutades täidab tihedalt kanalite süsteemi, et sinna uuesti mikroobid ei pääseks, kuid mida vajadusel on kunagi hiljem veel võimalik arstil eemaldada juurekanalist.

    Teatud juhtudel võib kogu juureravi teostada ühel visiidil.

    Peale juureravi tehakse hambale lõplik ülesehitus- tihti on vajalik panus, või tihvt ja kroon.

    Kas saab ravida ka hambaid, mille kanalisse on varem murdunud nõel või instrument?

    Tänapäeval on juureravi teostamisel abiks mitu abivahendit, et tulemus oleks parim:

    • Digitaalne röntgen- kiire ja väikese doosiga. Aitab hinnata juurte ja kanalite kuju, suunda, samuti ravi edukust jms
    • Luubid, mikroskoop- kuna juurekanalid on väga kitsad ja kõverad ja ’pimedad’ , siis need kaks aitavad meil paremini näha, mis neis toimub ja kas kanal sai ikka korralikult puhtaks. Sirgete kanalite korral on võimalik näha isegi kanali tippu. Mikroskoop on suur abimees ka keerulisemates olukordades- nt. kanalitesse murdunud nõelte tuvastamisel ja nende eemaldamisel.
    • Ultraheliaparaat- selle abil on võimalik nt. eemaldada kanalisse murdunud instrumente, varem kasutusel olnud juuretäidist (tsementi) või kanalitesse tsementeeritud tihvte.

    Kas on võimalik päästa põletikulist hammast, mille kanalis on juba tihvt?

    Erandkorras, kui hamba juurekanal on suletud või tavaline kanalipuhastus ei ole põletikku eemaldanud, on võimalik, et kirurg puhastab hambajuure all oleva põletikukolde läbi lõualuu. Sellist protseduuri nimetatakse juuretipu lõikuseks. Seda lõikust saab kasutada ka juhul, kui näiteks haige hammas paikneb silla all, temas on tihvt ja ei ole neid võimalik või mõistlik eemaldada.

    Dr. Kristi Tähepõld, Kreutzwaldi Hambakliiniku hambaarst

Laste hambaravi

Merimetsa Hambakliiniku teenuste hulka kuulub ka laste hambaravi, piimahammaste ravi (täidised, juureravi, hamba eemaldamine) on -25% kliiniku tavahinnakirjast.

Merimetsa Hambakliinikul on leping Eesti Haigekassaga alla 19-aastastele ravikindlustatud isikutele ortodontilise ravi võimaldamiseks.

  • Suuhügieen lastel

    Suuhügieniste ei ole Eestis väga palju ning sageli tekitab selline ametinimetus palju küsimusi. Ollakse ju harjunud kõigi suud ja hambaid puudutavate probleemidega külastama hambaarsti, kuid kas tasub oodata hetkeni, kuni tekivad probleemid ja on tarvis juba arstiabi?

    Meie naaberriikides Soomes ja Rootsis on suuhügienistiteenus levinud ja patsiendid on teadlikud hambahaiguste ennetamise võimalustest. Suuhügienistil on selles kanda oluline roll, sest just tema on hambaarsti parem käsi ja abiline. Enamasti on hambaarstide töötempo kiire ning kui hakata olukorda analüüsima, selgub, et enamik arsti tööajast kulub n-ö tulekahju kustutamisele ehk peamiselt tuleb likvideerida haiguste tagajärgi. Sageli jäävad visiidid liiga lühikeseks, et pühendada aega hügieeniõpetusele või lihtsamate suuhügieeni parendavate protseduuride läbiviimisele.

    Maarja Paberit

    SUUHÜGIENIST

    Korras piimahammastest tervete jäävhammasteni

    Merimetsa Hambakliiniku suuhügienist Maarja Paberit tõdeb, et patsientide teadlikkus on siiski pidevalt kasvanud. On ju selge, et haiguse ennetamine on ka oluline kokkuhoid. Hammaste ravi ning proteesimine on sageli väga kulukad ning kui suu keskkond ei parane, võib ka proteeside või hambatäidiste eluiga olla oluliselt lühem.

    Millega suuhügienist päevast päeva tegeleb?

    Peamised protseduurid seisnevad hammastele kinnitunud hambakivi ja ladestuste eemaldamises. Eesmärgiks on patsiendi suu esmaselt saneerida ning luua sobivamad tingimused adekvaatseks suuhügieeniks. Sageli ütlevad patsiendid, et näiteks hambaniidi kasutamise tehnikast ei ole nad siiani õigesti aru saanud, ning töö käigus tekib küsimusi veelgi. Minu eesmärk on eelkõige aru saada patsiendi vajadustest ning tuvastada teatud probleemide põhjused. Patsiendid on näpunäidete eest väga tänulikud. Samuti viin läbi hammaste valgendamist, pigmentide eemaldamist ning hambatäidiste regulaarset hooldust. Kõik breketeid või ortodontilisi aparaate kandvad patsiendid on oodatud, sest sel perioodil on tunduvalt keerulisem suuhügieeni eest hoolt kanda ning kõrvaline abi võib osutuda vajalikuks.” Eriti oluline on suuhügienisti hinnangul laste ja noorukite hammaste regulaarne kontroll ning kindlasti tuleks arendada ja kujundada hügieeniharjumusi.

    Millal tulla lapsega esimest korda arsti visiidile?

    Isa ja poeg hambaid pesemasLapsega võiks suuhügienisti ja/või hambaarsti külastada vähemalt kaks korda aastas. Esimese visiidi suuhügienisti või hambaarsti juurde võiks teha juba 1–1,5-aastase lapsega. Loodetavasti pole sellises vanuses vaja hambaid ravida, kuid selliste visiitidega harjub laps hambaravikabinetiga ja sellega, et võõras inimene tema suus toimetab. Kodus ei tohiks lapsi aga mitte mingil juhul hirmutada hambaarsti, puurimise või süstiga. Maarja Kangur selgitab lähemalt, kuidas on suu- ja hambahaiguste areng seotud suuhügieeniga, ning mida teha, et vältida probleeme.
    Kuna kaaries on nakkushaigus, siis nakatumise mõttes on kõige kriitilisem vanus 18.–30. elukuu. Kõige levinum hambakaariest tekitav mikroob on Streptococcus mutans, mille saab väikelaps enamasti emalt. Seega võiks väikelapsel olla toidunõud, mida teised ei kasuta, ning lutti ei tohiks panna enda ega vanemate vendade-õdede suhu. Seda on muidugi küllalt keeruline reaalses elus rangelt jälgida, kuid püüda tuleks siiski.

    Mis on lutipudelikaaries?

    Lapse hammaste kõige suurem vaenlane võib olla lutipudel. Lutipudelikaaries tekib siis, kui lapse hambad puutuvad liiga pikalt kokku süsivesikutega. Näiteks võib see tekkida juhul, kui panete lapse magama lutipudeliga, milles on mahl, suhkruvesi, piim vms. Samuti ei ole hea anda lapsele tema ärkvelolekul pidevalt magusaid jooke. Kõige tervislikum jook on puhas vesi. Kui laps on juba magusa joogiga harjunud, siis võiks hakata jooki iga päev üha rohkem veega lahjendama, kuni laps harjub veega oma janu kustutama.

    Millal on õige aeg alustada lapse hammaste pesemisega?

    Hammas pesus joonistus

    Hammaste eest tuleks hoolitsema hakata juba esimese hamba suhulõikumisel. Nii väikese lapse suuhügieeni tarbeks on apteekides müügil silikoonist sõrmeotsaharjad ja fluorita imikupasta. Ka suuremate laste hambapesul oleks vajalik lapsevanema kaasabi, sest laps ise kipub pesema ainult esihambaid ning tagumised jäävad tähelepanuta. Tagumiste piimahammaste puhastus ja tervis on aga väga tähtsad, sest just piimahammaste rea lõppu lõikub esimene jäävhammas.
    Fluori sisaldava hambapasta võiks kasutusele võtta siis, kui laps on suurem ja oskab suud loputada. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas – hommikul ärgates ja õhtul enne magamaminekut. Kindlasti ei tohiks lapsele enne magamajäämist janu kustutamiseks magusaid jooke anda. Kõige tervislikum janujook enne uinumist on puhas vesi.

    Mida teha, kui laps keeldub hambaid pesemast?

    Üldiselt annavad paremaid tulemusi tunnustamine ja väikesed preemiad, mitte sundimine. Mõnikord on abiks seegi, kui vanemad pesevad hambaid lastega koos. Hambapesu muutub meeldivamaks, kui teha see mänguks. Abi võib olla ka hambapastade vahetamisest, sest võib-olla ei meeldi lapsele just praeguse hambapasta maitse. Poelettidel ja apteekides on lastele mõeldud hambapastasid müügil päris lai maitsevalik. Last võib hambaid pesema motiveerida ka elektrilise hambaharja soetamisega. Kindlasti peaksid vanemad lapse hammaste pesu jälgima – seda isegi kuni umbes kaheksanda eluaastani, vajadusel kauemgi. Kui suuhügienist või hambaarst näeb, et laps ei tule õpetusest hoolimata oma hammaste puhastamisega toime, siis peaks lapsevanem jätkama lapse abistamist selle toimingu juures. Uskuge, teie lapsed on ükskord teile selle vaeva eest väga tänulikud!

    Maarja Paberit, Merimetsa Hambakliiniku suuhügienist

Hambakirurgia

Kirurgiline protseduur on näiteks hamba või hambajuure eemaldamine.
Lisaks hammaste eemaldamisele tähendab see aga laiemas mõistes kõiki kirurgilisi töid, mida suuõõnes teostatakse.

  • Pärast lõikust või hamba eemaldamist…

    Esimesed tunnid peale protseduuri võite kogeda kerget nõrkustunnet. Proovige vältida füüsilist koormust ja sauna vähemalt paaril lõikusjärgsel päeval, et vältida verejooksu tekkimist. Hoiduge haava puudutamisest sõrmede, keele või mõne esemega. Samuti tuleks hoiduda haava imemisest. Lõikushaava ei tohiks ravitseda lokaalselt erinevate tilkade, pulbrite või tablettidega, kuna tulemuseks võib olla põletiku tekkimine lõikuse piirkonda.

    ÜLDISED JUHISED

    SUU LOPUTAMINE JA HAMMASTE HARJAMINE

    Lõikuse päeval ei ole soovitatavad tugevad suuloputused. Järgmistel päevadel võib haava loputada kloorheksidiini (saadaval nii meie kliinikus kui apteekides) lahusega. Loputamist teostada kaks korda päevas pool tundi pärast hammaste pesu umbes minuti jooksul. Haava võib loputada maksimaalselt kahe nädala jooksul, kui arst ei ole ette näinud teisiti. Lahus võib hammastele tekitada pigmenti, kuid see ei ole püsiv ning seda on ravi järgselt lihtne eemaldada. Suu põletustunde või igemete tundlikkuse korral lahjendada lahust veega või konsulteerida hambaarstiga. Esimestel lõikusjärgsetel päevadel võib hambaid harjata tavalisel viisil, kuid ilma hambapastata. Elektrilise hambaharja kasutamine pole sel ajal soovitatav. Samuti proovida vältida ärritamast lõikuse regiooni. Hea suuhügieen on siiski vältimatu põletikuohu vähendamiseks.

    TOITUMINE

    Söömist ja joomist tuleks vältida ca 2 tundi pärast lõikust. Esimestel lõikusjärgsetel päevadel tuleks süüa pehmet toitu. Samuti oleks soovitav hoiduda suitsetamisest lõikuse päeval. Hoiduda tuleks ka alkoholi tarvitamisest operatsiooni järgsel perioodil (seda eriti ravimite tarvitamise ajal).

    VALU

    Kui tuimestus möödub, võib esineda haava valulikkust ning ebamugavustunnet. Selline valulikkus võib püsida veel mitmeid päevi pärast lõikust. Valu leevendamiseks kasutage apteegis ilma retseptita väljastatavaid valuvaigisteid: tõhusad on ibuprofeeni sisaldavad valuvaigistid või mitmekomponendilised valuvaigistid, või arsti poolt eraldi määratud valuvaigisteid. Järgige täpselt arsti ettekirjutusi ning tarvitage skeemi kohaselt ravi toetavaid medikamente.

    TURSE

    Kõik kirugilised manipulatsioonid tekitavad lõikuse piirkonnas turset. Turse on maksimaalne lõikusele järgneval päeval ja alaneb 4-7 päeva jooksul. Turse tekke vältimiseks jahutage vahetult peale operatsiooni haava piirkonda. Selleks asetage jääkott (suuväliselt) lõikushaava piirkonda umbes 30 minutiks. Päeva jooksul võib sama protseduuri korrata 3-4 korda. Alates kolmandast lõikusjärgsest päevast võib lõikuspiirkonna paranemist kiirendada soojendamisega (veepudel, soojakott), soovitatav soojendada 15-20 min korraga, 1-3 korda päevas. Tursega kaasneb sageli ka suuavamistakistus, mis kaob turse alanedes. Mitte mingil juhul ärge asetage haavale kompresse (kummeli-, viinakompress jne.)!

    VERITSUS

    Operatsiooni päeval võib haavast immitseda verd. Jätkuva või tugevama veritsuse puhul toimige järgmiselt: 1. Võtke steriilne side ja keerake sellest pöidlaotsa suurune tampoon ja asetage see haavale; 2. Suruge lõualuud kokku nii, et tampoon suruks veritsevale haavale; hoidke tampooni haaval 30 min jooksul (vaata kella!); 3. Eemaldage ettevaatlikult tampoon. Kui veritsus ei ole lakanud, korrake protseduuri; 4. Tähtis on, et oleksite rahulik! Soovitav on poolistuv asend ja jääkoti asetamine operatsiooni piirkonda näole. NB! Atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin) sisaldavad ravimid võivad suurendada veritsust.

    Veritsuse korral ärge sülitage verd välja vaid neelatage sagedasti ja veritsus peatub mingi aja pärast. Sülje kogumine väljasülitamiseks tekitab suus vaakumi ja tõmbab haavast verd juurde.

    VEREVALUMID

    Operatsioonijärgselt võivad tekkida nahaalused verevalumid, mis võivad olla ulatuslikud ja levida ka kaelale. Verevalumid kaovad jälgi jätmata umbes 1- nädala jooksul.

    PALAVIK

    Hoolimata ravimite kasutamisest võib kehatemperatuur lõikusjärgsel päeval tõusta.

    JÄTKUVA VEREJOOKSU, KÕRGE PALAVIKU VÕI TUGEVA VALU PUHUL PÖÖRDUDA ARSTI POOLE!

Hambaimplantatsioon

Implantatsioon on kõige turvalisem, esteetilisem ning loomulikum viis hammaste asendamisel. Kui olete kaotanud ühe või mitu hammast, võivad implantaadid olla lahendus. Alusetu on hirm, et implantaate ei pruugi inimorganism mingil põhjusel nn. „omaks võtta”. Enamasti on sel juhul tegu teatud valearvestuste või probleemidega implantaadi paigaldamisel. Õnneks on alati võimalik midagi ära teha, et neid vigu parandada.

Meie soov on olla usaldusväärne kliinik ning pakkuda alati sõltuvalt olukorrast, parima võimaliku lahenduse!

Merimetsa kliiniku hambaarstide artiklid implantatsiooni teemadel:

  • Hammaste implantatsioonist

    Mis on hambaimplantatsioon?

    Hambaimplantatsioon on kõige turvalisem, esteetilisem ning loomulikum viis hammaste asendamiseks. Artikkel selgitab, kuidas protseduur toimub ja millised on eelised.

    Hambaimplantatsioon on kõige turvalisem, esteetilisem ning loomulikum viis hammaste asendamiseks. Hammaste asendamine implantaatide abil ei ole enam väga uudne meetod. Ligikaudu 30 aastat on see olnud alternatiiviks teistele proteesiliikidele. Ka eestis on hambaimplantaate edukalt paigaldatud juba üle 10 aasta.

    dr Timo Paberit

    KIRURG

    Mis on hambaimplantaadid?

    Kindlasti mitte, kuid puuduvad hambad, mida ei asendata õigel ajal ja viisil, võivad pikema aja jooksul tuua kaasa palju peavalu ning halvimal juhul tuua kaasa ka tõsiseid probleeme. Siin on mõned näited juhtudest, mil õigeagse raviga on viivitatud:

    Õnneks on ka patsiendid ise üha enam teadlikud hammaste asendamise ja proteesimise vajadusest kuid sõna protees assotsieerub noorematele patsientidele millegi väga ebameeldivaga. Kas need on hambad, mida tuleb ööseks veeklaasi panna? Kas tõesti on asi nii hull, et vajan proteese? Kaasaegne hambaprotees ei tähenda enam ammu loksuvaid teeklasihambaid. Proteesiks võib minetada igasugust võõrmaterjalist valmistatud abivahendit. Ka hambalaminaat, mida kastuatakse hammaste kosmeetilises ravis on põhimõtteliselt protees. Täna valmistame eemaldatavaid proteese üha harvem ning ka omahammaste külge kinnitatavaid sildproteese planeerime harava. Seda lihtsal põhjusel- hammaste asendamisel annavad parima tulemuse hambaimplantaadid. See on väga kiirelt arenev hambaravi valdkond ning aitab loodetavasti ära hoida suuri probleeme seoses hambumuse, hammaste kulumise, alalõua-liigese haigustega. Püüame kummutada ka paari müüti seoses implantaatidega.  Sageli kardetakse, et implantaadid on väga kallid. Tõsi- implantaatide paigaldamine on mõnevõrra kulukam kui mingit teist tüüpi proteeside valmistamine kuid pikaajaline püsivus, väiksemad hoolduskulud ja kõrvalhammaste säilimine annavad sellele meetodile suurimad eelised. Implantaadiproteeside paigaldamisel ei tunne patsient, et talle on valmistatud protees ning sellega harjumine ei võta kaua aega. Implantaatide paigaldamise hind koosneb mitmest tööetapist ning ühe hamba valmimisel osaleb mitu spetsialisti. Ei tahaks tuua esmalt välja asjaolu, et implantaadid ja tehnoloogia on kulukad. See on selge, et materjalid ja vahendid tuleb meil välja osta eurohindadega.  Pigem vajavad hambaarstid sellel erialal palju enesetäiendamist ning koolitusi. Aja jooksul on hakatud üha enam selleteemalisi kursusi Eestis korraldama kuid selleks, et saada väga heaks spetsialistiks, tuleb paratamatult palju panustada enesetäiendamisele ning hankida teadmisi end teistes riikides koolitades.  Ühe suurema konverentsi tasu hambaarstile võrdub ligikaudu ühe hambaimplantaadi paigaldamise kuludega.

    Teine küsimus, mida esitatakse on, kas implantaadi paigaldamine on väga valus? Loodan, et meie patsiendid on valu pidanud minimaalselt kogema ning võime väita, et kaasaegseid tuimestusvahendeid kasutades on protseduur valutu. Mõnevõrra ebamugavustunnet võib tekitada paranemise periood kuid enamikel juhtudel on trauma väikesem näiteks võrreldes hamba eemaldamisega.

    Samuti huvituvad kõik sellest, kaua proteesid vastu peavad ning kas garantii on ikka eluaegne? Võime julgelt öelda,et enamikel ravijuhtudel st. 95%-l  on tulemused väga head ja püsivad. Samas ei tasu unustada ,et implantaadid on paigutatud suu keskkonda ning nende eest tuleb samamoodi hoolt kanda, nagu omahammaste eest.  Aastas korra on vajalik hammaste kontroll igal juhul. Raskematel juhtudel on järelkontroll vajalik ka sagedamini.  Kindlasti on võimatu anda välja eluaegset garantiid, seda juba põhjusel, et implantaat satub suu keskkonda, kus tingimused võivad olla muutlikud. Ometigi- kui implantaatide paigaldamine hästi õnnestub ning protees tagab normaalse funktsiooni, toimib see pikaaegselt ning miks mitte elu lõpuni. Väga oluline on implantaadiravi juures hea planeerimine. Töötame Tallinna suurimas eriarstikeskuses ning  meil on kasutusel kaasaegne diagnostika-aparatuur ning ka kompuutertarkvara, mille abil on võimalik ravi planeerimise täpsust parandada.

    2014-10-08 19.44.38

    Merimetsa Hambakliiniku kirurg dr.Timo Paberit on rahvusvahelise teadusorganisatsiooni GAO Core Member –  täieõiguslik koostööpartner ning rahvusvaheline koolitaja. Dr. Paberit võtab osa GAO organisatsiooni tööst erialaste loengutega, presenteerides keerulisi juhtumeid arstidele üle maailma.

  • Hammas puudu? Ja mis siis!

    Meie erala on selline, kus peame õnneks harva edastama väga halbu uudiseid. Enamasti saame siiski tõhusalt abi osutada ja olukorda parandada ning päris sageli kinkida patsiendile kena uue naeratuse ja parandada elu kvaliteeti! Ometigi ei pruugi see alati olla väga kerge ülesanne ning on olukordi, kus ei ole võimalik välja pakkuda lihtsat ja võimalikku lahendust. Miks nii? Enamasti seetõttu, et asi on siis juba naljast kaugel, nagu üks kolleeg olla patsiendile öelnud, pärast konsultatsiooni ja hammaste kontrolli. Praegusel ajal üritame teha palju tööd selles suunas, et hambahaigusi vältida ja ennetada ning usun, et edukalt. Merimetsa Hambakliinikus töötab lisaks hambaarstidele ka suuhügienist Maarja Paberit, kelle töö eesmärgiks on lisaks suuhügieeni protseduuridele hambahaiguste ennetamine ning vajalik suunamistöö. Sellel esmatasandi profülaktikal on oluline roll hambaaukude ja igemehaiguste ärahoidmisel kuid mida teha siis, kui kahju on juba toimunud ning küsimus ei ole enam hambaaukudes vaid mitmed hambad on juba eemaldatud või kuuluvad eemaldamisele? Hammaste kaotuse põhjused võivad olla erinevad kuid päris sageli kuuleme endiselt patsientidelt küsimust, et milles siis asi? Mind ju olukord ei häiri? Öelge palun, mis siis juhtub, kui ma midagi ette ei võta? Kas hammaste tervis on siis kuidagiviisi ohus?

    dr Timo Paberit

    KIRURG

    Pole hammast, pole ka probleemi?

    Kindlasti mitte! Puuduvad hambad, mida ei asendata õigel ajal ja viisil, võivad pikema aja jooksul tuua kaasa palju peavalu ning halvimal juhul tuua kaasa ka tõsiseid probleeme. Siin on mõned näited juhtudest, mil õigeagse raviga on viivitatud:

    Õnneks on ka patsiendid ise üha enam teadlikud hammaste asendamise ja proteesimise vajadusest kuid sõna protees assotsieerub noorematele patsientidele millegi väga ebameeldivaga. Kas need on hambad, mida tuleb ööseks veeklaasi panna? Kas tõesti on asi nii hull, et vajan proteese? Kaasaegne hambaprotees ei tähenda enam ammu loksuvaid teeklasihambaid. Proteesiks võib minetada igasugust võõrmaterjalist valmistatud abivahendit. Ka hambalaminaat, mida kastuatakse hammaste kosmeetilises ravis on põhimõtteliselt protees. Täna valmistame eemaldatavaid proteese üha harvem ning ka omahammaste külge kinnitatavaid sildproteese planeerime harava. Seda lihtsal põhjusel- hammaste asendamisel annavad parima tulemuse hambaimplantaadid. See on väga kiirelt arenev hambaravi valdkond ning aitab loodetavasti ära hoida suuri probleeme seoses hambumuse, hammaste kulumise, alalõua-liigese haigustega. Püüame kummutada ka paari müüti seoses implantaatidega. Sageli kardetakse, et implantaadid on väga kallid. Tõsi- implantaatide paigaldamine on mõnevõrra kulukam kui mingit teist tüüpi proteeside valmistamine kuid pikaajaline püsivus, väiksemad hoolduskulud ja kõrvalhammaste säilimine annavad sellele meetodile suurimad eelised. Implantaadiproteeside paigaldamisel ei tunne patsient, et talle on valmistatud protees ning sellega harjumine ei võta kaua aega. Implantaatide paigaldamise hind koosneb mitmest tööetapist ning ühe hamba valmimisel osaleb mitu spetsialisti. Ei tahaks tuua esmalt välja asjaolu, et implantaadid ja tehnoloogia on kulukad. See on selge, et materjalid ja vahendid tuleb meil välja osta eurohindadega. Pigem vajavad hambaarstid sellel erialal palju enesetäiendamist ning koolitusi. Aja jooksul on hakatud üha enam selleteemalisi kursusi Eestis korraldama kuid selleks, et saada väga heaks spetsialistiks, tuleb paratamatult palju panustada enesetäiendamisele ning hankida teadmisi end teistes riikides koolitades. Ühe suurema konverentsi tasu hambaarstile võrdub ligikaudu ühe hambaimplantaadi paigaldamise kuludega.

    Teine küsimus, mida esitatakse on, kas implantaadi paigaldamine on väga valus? Loodan, et meie patsiendid on valu pidanud minimaalselt kogema ning võime väita, et kaasaegseid tuimestusvahendeid kasutades on protseduur valutu. Mõnevõrra ebamugavustunnet võib tekitada paranemise periood kuid enamikel juhtudel on trauma väikesem näiteks võrreldes hamba eemaldamisega.

    Samuti huvituvad kõik sellest, kaua proteesid vastu peavad ning kas garantii on ikka eluaegne? Võime julgelt öelda,et enamikel ravijuhtudel st. 95%-l on tulemused väga head ja püsivad. Samas ei tasu unustada ,et implantaadid on paigutatud suu keskkonda ning nende eest tuleb samamoodi hoolt kanda, nagu omahammaste eest. Aastas korra on vajalik hammaste kontroll igal juhul. Raskematel juhtudel on järelkontroll vajalik ka sagedamini. Kindlasti on võimatu anda välja eluaegset garantiid, seda juba põhjusel, et implantaat satub suu keskkonda, kus tingimused võivad olla muutlikud. Ometigi- kui implantaatide paigaldamine hästi õnnestub ning protees tagab normaalse funktsiooni, toimib see pikaaegselt ning miks mitte elu lõpuni. Väga oluline on implantaadiravi juures hea planeerimine. Töötame Tallinna suurimas eriarstikeskuses ning meil on kasutusel kaasaegne diagnostika-aparatuur ning ka kompuutertarkvara, mille abil on võimalik ravi planeerimise täpsust parandada.

    2014-10-08 19.44.38

    Merimetsa Hambakliiniku kirurg dr.Timo Paberit on rahvusvahelise teadusorganisatsiooni GAO Core Member –  täieõiguslik koostööpartner ning rahvusvaheline koolitaja. Dr. Paberit võtab osa GAO organisatsiooni tööst erialaste loengutega, presenteerides keerulisi juhtumeid arstidele üle maailma.

  • KKK – korduma kippuvad küsimused implantatsiooni kohta

    Hambaimplantatsioon on kõige turvalisem, esteetilisem ning loomulikum viis hammaste asendamiseks.

    Hambaimplantaat ehk spetsiaalne titaaanist valmistatud kruvi, mis paigaldatakse väikese lõikuse abil lõualuusse, asendamaks puuduvat hambajuurt.

    Vanusepiiranguid raviks implantaatidega ei ole, kuid alla 19a lastele üldjuhul implantaate ei paigaldata.

    Millised on ravi eeldused?

    • Kõigepealt peab olema säilinud piisavalt lõualuud, kuid tänapäevaste võimalustega on võimalik  taastada olulisel määral lõualuude mahtu.
    • Ravi õnnestumise eelduseks on ideaalne suuhügieen. Patsient peab olema motiveeritud suuõõne eest hoolitsema ja valmis käima iga 3-9 kuu järel kontrollis/hambaid puhastamas.

    Enne ravi alustamist:

    • on vaja teha suuõõne põhjalik uurimine, mis sisaldab erinevaid röntgenuuringuid, fotosid ja kipsmudelite analüüsi.
    • põletik suuõõnes peab olema välja ravitud
    • arstile peab rääkima kaasuvatest üldhaigustest (ravimata diabeet,  vere- , ainevahetushaigused jne), käitumuslikest harjumustest (suitsetamine, alkoholi regulaarne tarvitamine, eridieet jne), ravimite tarvitamisest (osteoporoosiravimid, verevedeldajad jne), sest need faktorid mõjutavad otseselt haavaparanemist ja luustumist.

    dr Kertu Ollema

    hambaarst - parodontoloog

    1. Kui kaua implantaat vastu peab?

    Ravi implantaatidega on kõrge edukusega ja uuringud näitavad, et isegi 35a (varem lihtsalt implantaate ei paigaldatud) tagasi pandud implantaadid on jätkuvalt toimivad. Värsked uuringud näitavad, et 90% implantaatidest, mis on 10a tagasi paigaldatud on patsientidel suus heas korras. Pikaajaline tulemus ja edukus sõltub heast hooldusest. On soovitav kord aastas kontrollida ja teostada professionaalset puhastust/hooldust hambaarsti või suuhügienisti juures. Lisaks sellele tagab implantaadi pikaajalisuse 2x päevas hammaste pesemine ja hambavahede puhastamine.

    2. Kas implantaat tunneb teistmoodi kui oma hammas?

    Jah. Oma hambad on ümbritsetud periodontaalligamendiga, mis võimaldab tunnetada survet mälumisel ja hammustamisel. Implantaadi ümber on ainult luu ja seetõttu ei ole survetunne täiesti samasugune nagu oma hambal.

    3. Mis on võimalikud komplikatsioonid hambaimplantaatidel?

    • Luukadu implantaadi ümber.​ Regulaarsed kontrollvisiidid võimaldavad luukao avastada varakult ja ravida

    • Infektsioon.Infektsioon implantaadi ümber on enamasti põhjustatud halvast suuhügieenist. Infektsiooni ennetamiseks on vaja käia regulaarselt kontollis ja hambaarst/suuhügienist teostab ennetavat puhastust. Kui olete parodontiidi haige patsient, siis peate järgima järelravi programmi, mille on kehtestanud Teid raviv spetsialist. Hea suuhügieen 2 korda päevas on oluline infektsioonide ennetamiseks.

    • Implanaadi kaotus. Implantaadi võib kaotada mitmel põhjusel – infektsioon või implantaadi murd. Mõningatel juhtudel implantaat ei luustu. Enamasti on võimalik ebaõnnestunud implantaat asendada uuega.

    • Implantaadi murd. Implantaadimurde esineb harva (alla 1% juhtudest). Seda tüüpi komplikatsioone esineb patsientidel, kes on öised hammaste krigistajad või päevasel ajal stressisituatsoonides suruvad hambaid kokku, samuti võib juhtuda küüsi, pastakat närides. Lisaks ebastabiilse hambumuse korral ja igasuguse ülekoormuse puhul.

    • Proteesidega seotud komplikatsioonid. Implantaatidele paigaldatud kroonide/sildade portselan võib murduda. Väikesed murrud implantaatide kroonidel on sagedasemad kui hammastele paigaldatud kroonidel, sest implantaadid ei vetru lõualuus nagu hambad, mida ümbritseb periodontaalligament. Kroonide, sildade, abutmentide (ühenduskruvi lõualuus oleva implantaadi ja sellele kinnitatud proteesi vahel) murdu või abutmentide lõtvumist esineb harva ja statistiliselt alla 10% implantaadi saanud patsientidest. Seda esineb eelkõige krigistajatel ja ülekoormuse all olevatel implantaatidel.

    4. Mul on parodontiit / igemehaigus. Kas mulle saab ka implantaati paigaldada?

    Jah, igemehaigetele patsientidele saab paigaldada hambaimplantaate. Kuigi on üks eeldus: suus olev hammaskond peab olema eelnevalt korralikult ravitud. Lisaks on vaja teada, et igemehaigetel patsientidel on suurem risk komplikatsioonideks.

    5. Kas igemehaigus /parodontiit võib kahjustada ka implantaati?

    Parodontaalhaigus oma hammastel võib tõsta infektsiooni riski implantaadi ümbruses. Parodontiit on vaja kontrolli alla saada enne implantaadi paigaldamist.

    6. Mis on periimplantiit?

    Kui oma hammast ümbritsevate kudede haigust nimetatakse parodontiidiks, siis implantaadi ümber periimplantiidiks.

    Kui implantaadi ümber on limaskest põletikuline, siis nimetakse seda peri-implant mukosiidiks. Selline põletik on võimalik õigete ravivõtetega lihtsalt peatada. Kui implantaadi ümber lisaks pehmete kudede põletikule on kaasnenud ka luukadu implantaadi ümber, siis nimetatakse haigust periimplantiidiks. Sellise haigusseisundi kiire ja põhjalik ravi on vajalik, et hoida ära võimalikku implantaadi kaotust tulevikus.

    7.  Kuidas ma pean hooldama oma hamba implantaati?

    Hambaimplantaate hooldatakse põhimõtteliselt nagu oma hambaid. Väga oluline on puhastada implantaatide vahesid või omahamba ja implantaadikrooni vahet. Selleks on mugav kasutada kas hambavaheharjakest või hambaniiti.

    8. Kas suitsetamine mõjutab ravi implantaatidega?

    Suitsetamine tõstab komplikatsioonide riski nagu tõstab parodontiidi riski oma hammastel. Soovitame loobuda suitsetamisest, kuigi suitsetajatel on implantaatidega ravi üsna edukas.

    Suitsetamine tõstab põletiku tekkeriski implantaatide ümber ning sellega seoses ka luukadu.

    9. Mis on kohene  implantaat?

    Implantaat paigaldatakse samal visiidil kui eemaldatakse hammas.

    10. Mis tähendab kohene koormamine?

    Implantaadile asetatakse protees samal või järgmisel päeval

    11. Mul on metalliallergia. Kas ja mis on võimalused hamba asendamiseks implantaadiga?

    Implantaadid on valmistatud puhtast titaanist. Allergia titaanile on harva esinev ja teaduskirjanduses on raporteeritud vaid üksikud juhtumid. Kui olete kindlalt allergiline titaanile, siis on võimalik kasutada tsirkooniumoksiidist valmistatud implantaate (keraamilised implantaadid).

Ortodontia

Ortodontia on hambaravi valdkond, mis tegeleb hambumusanomaaliate profülaktika ja raviga. Valest hambumusest tingitud probleeme on mõistlikum ennetada!

Merimetsa hambakliiniku ortodondid on omandanud lisaks hambaarsti kutsele spetsiaalse väljaõppe Tartu Ülikoolis, ortodontia residentuuris.
Kliiniku tänapäevane aparatuur ning diagnostikavõimalused panevad aluse edukate tulemuste saavutamisel.

Merimetsa kliiniku hambaarstide artiklid ortodontia teemadel:

  • Õigest hambumusest – dr Katrin Paberit

    Kaunis naeratus toob päikese välja! Eks ole nii?! Kaunile naeratusele pannakse alus juba väga varajases eas. Lisaks kaunile naeratusele on oluline ka hammaskonna hea funktsioneerimine. Hambumusanomaaliate tekkepõhjused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Kaasasündinud põhjused on need, mida me ise väga mõjutada ei saa. Loomulikult peaks iga naine lapseootuse ajal olema väga tähelepanelik oma tervise suhtes ja võimalusel vältima kahjulike ainetega kokku puutumist. On väga palju ravimeid ja kemikaale, mida tarvitades või millega kokku puutudes võivad kahjustuda ka hammaste ja lõualuude areng lootel. Omandatud hambumusanomaaliate alla kuuluvad aga suur enamus probleemidest, millega ortodondid igapäevaselt oma töös tegelevad. Väga palju hambumusega seotud probleeme on ennetatavad. Alati ei ole võimalik ennetatava tegevusega täielikult välistada ortodontilise ravi vajadust, kuid on võimalik vältida rasket hambumusanomaaliat. Kui lapsel on jäävhammaskonnas vajalik minimaalne hambumuse korrektsioon, on selle ravi lühem, odavam ja tihti ka parema lõpptulemusega kui raske ning kompleksse ravi puhul.

    dr Katrin Paberit

    ORTODONT

    Mida saame teha hea hambumuse saavutamiseks?

    Hambaarsti juurde peaks minema juba 1-1,5 aastase lapsega, kellel ei ole kõik 20 piimahammast veel suhu lõikunud. Eesmärk on ju hambahaigusi ennetada, mitte ravida, mistõttu esimene visiit ei tohiks olla alles siis, kui juba hammastega probleem on. Esimesed korrad võib laps olla ema või isaga lühemal ravivisiidil kaasas. Nii saab ta tuttavaks personaliga ja kabinetiga. Kindlasti ei saa olla esimese visiidi eesmärk kohe lapse hammaste täielik ülevaatus ja veel vähem ravi. Kui lapsele ei ole enam võõras hambaravi kabinet ja seal töötavad inimesed, siis võib juba proovida ka läbi mängu vaadata lapsel hambaid. Ta harjub selle tegevusega ja ei karda siis ka regulaarselt käia näitamas arstile oma hambaid ja kuidas need puhastatud on. Kõige tähtsam nende visiitide juures on see, et ka vanemad saavad õpetust, kuidas paremini lapse hammaste eest hoolitseda. Kuidas, millal ja millega pesta hambaid, mida lapsele joogiks pakkuda jne. Esialgu jälgibki lapse piimahammaste lõikumist ja hambumuse arengut hambaarst.

    Ortodondi juurde peaks esimest korda tulema 7-8 aastase lapsega. Ortodontilisest seisukohast on väga oluline väikelapse eas tagada hea suuhügieen ja kahjulike harjumuste kõrvaldamine. Kahjulikud harjumused on suuhingamine, pöidla imemine, liiga pikalt luti imemine (üldjuhul ei jää püsivat hambushäiret, kui laps on lutist võõrutatud enne 2 aastaseks saamist) ja ka näiteks pliiatsi närimine. Hambakaarte ja lõualuude normaalse arengu tagavad neid ümbritsevad lihased. Kõik mälumissüsteemi lihased on ette nähtud olema tasakaalus, siis saavad nende vahele jäävad lõualuud ja hambakaared kasvada ning kujuneda korrektselt. Igasugused kõrvalekalded sellest tasakaalust, kutsuvad esile ka muutusi lõualuude süsteemis. Seetõttu on väga oluline tagada lapsele vaba ninahingamine. Kui laps hingab pidevalt ja pika perioodi vältel suu kaudu, siis mõjutab see ka lõualuude arengut. Keel, mis on lihaseline organ, peaks nö.“vormima“ meie hambakaart seestpoolt ja põsed ning huuled hoidma tasakaalus jällegi keele survet väljaspoolt hambakaari. Suuhingamise puhul lebab keel puhkeasendis suupõhjas, mitte suulaes ja põsed suruvad hambakaari kitsamaks. Huultesulgust ei ole ja seega kalduvad esihambad ettepoole. Suuhingamise puhul on ka hambad kuivad ja puudub sülje kaitse, mistõttu on ka kaariese risk kõrgem. Lisaks sellele ei toimu sissehingatava õhu puhastamist ja soojendamist, mida peaks tegema nina, seega on probleeme, mis tulenevad valest hingamisest, väga palju.

    Lahihambumus

    Pildil on näha tüüpiline hambumus, mis tekib pikaaegse pöidla imemise tagajärjel.

    Pikaaegse pöidla imemise mõju hambumusele on väga halb. Pöidlaimemine härib samuti lihaste tasakaalu lõualuude süsteemis, kuid lisaks omab käsi veel lisasurvet alalõuale ning surub seda alla ja taha. Pöial aga surub alumisi hambaid sissepoole ja ülemisi hambaid väljapoole ning tekitab lahihambumuse ehk olukorra, kus ülemised ja alumised hambad ei puutu kokku ning häirub toidu hammustamine. Pöidla imemine on tavaliselt lastel seotud enese rahustamisega. See harjumus võib tekkida rinnaga toitmise või luti võõrutamise järel, aga ka stressi puhul. Kui peres on pingelised ja rasked ajad, siis laps tajub seda ning hakkab enda rahustamiseks ja ka magama jäämiseks imema pöialt. Esmalt tuleks saada jälile põhjusele, miks lapsel kahjulik harjumus on tekkinud. Vahel piisab tema tähelepanu kõrvale juhtimisest ja asendustegevusele suunamisest, kuid tõsisema psühholoogilise probleemi puhul võib osutuda vajalikuks ka lastepsüholoogiga konsulteerimine.

    Õigete suuhügieeni harjumuste kujundamine väga varajasest east on äärmiselt oluline mitmel põhjusel. Esiteks teavad kõik täiskasvanud, kui raske on sügavalt nö.“sissejuurdunud“ harjumusi muuta. Lapseeas pannakse alus õigetele harjumustele terveks eluks! On väga oluline, et hambaid hakatakse pesema lapsel kohe peale nende suhu lõikumist hommikuti ja õhtuti. Laps harjub selle tegevusega ja juba paari aastane laps ei kujuta sel juhul enam magama minekut ette hammaste pesuta. Magusa söömine iseenesest ei ole halb, aga kindlasti ei tohi magusat süüa kontrollimatult palju ja tihti ning enne kommide ja śokolaadi proovimist peab olema lapsel harjumus süüa tervislikku põhisööki ja peab toimuma regulaarne lapse hammaste pesemine. Väga kurb on endiselt veel puutuda kokku lapsevanemate arvamusega, et piimahambaid ei peagi puhastama ja ravima, sest need vahetuvad ju uute hammaste vastu. Õigete harjumuste kujundamise vajadusest sai juba räägitud. Oluline on ka teada, et piimahammaste alt lõikuvate jäävhammaste olukorda mõjutab ka piimahammaste olukord ning kroonilised piimahammaste juurepõletikud on ohtlikud kogu organismile. Piimahammaste tervishoid on väga oluline ka ortodontilisest aspektist. Nimelt peavad piimahambad hoidma ruumi nii kõrguses kui ka laiuses alt lõikuvatele jäävhammastele. Piimahambad lõikuvad suhu vanuseperioodil 6 kuud-2,5 aastat ja jäävhambad üldjuhul 6-13 aastat. See tähendab seda, et kui näiteks 3 aastasel lapsel on vaja ulatusliku kaariesekahjustuse tõttu eemaldada piimahammas, siis jäävhamba lõikumiseni võib olla isegi kuni 10 aastat aega. Aga ka selle 10 aasta jooksul vajab laps hambaid, millega mäluda toitu ning 10 aasta pärast ei ole kahjuks ka enam seda ruumi hambakaares, kuhu jäävhammas peaks lõikuma. See toob kaasa suure ruumipuuduse jäävhammaskonnas. Just eespool nimetatud  põhjusel tekkinud ruumipuudust tuleb väga tihti ravida lastel breketitega.

    Hammaste ruumipuudus

    Pildil on näidatud noolega koht, kust on varajases eas kaotatud piimahammas ning sinna ei mahu lõikuma jäävhammas.

    Õiged suuhügieeni võtted on olulised ka siis, kui lapsel on ortodontilist ravi siiski vaja ning suhu asetatakse ortodontiline aparaat. Suhu kinnitatavate ortodontiliste aparaatide puhul, nagu näiteks breketsüsteem, on hea suuhügieeni hoidmine veel eriti raske. On äärmiselt vajalik, et ei kahjustuks hambapind aparaadi ümbruses. Siinkohal on väga vajalik suuhügienisti abi, kes on hambaarstile ja ortodondile väga suureks toeks. Kõik lapsed, kellel on suuhügieeni hoidmisega probleeme ja enamik breketeid kandvad patsiendid peaksid külastama regulaarselt suuhügienisti, kes puhastab põhjalikult hammaste kõik pinnad ning õpetab patsienti oma suu ja hammaste eest hoolt kandma. Kahjuks ei ole Eestis piisavalt suuhügieniste ning inimesed ei ole veel harjunud suuhügienisti külastama nii nagu Põhjamaades, kus elanike hammaste tervis on suures osas tänu sellele väga hea. Aga ka Eestis liigub asi järjest paremuse poole ning usun, et see tendents jätkub. Merimetsa Hambakliinikus töötab lisaks ortodondile, suukirurgile ja hambaarstidele ka suuhügienist Maarja Paberit ja meie kogemus on näidanud, et sellisest koostööst suuhügienistiga võidavad paljud lapsed, kellel siiani ei ole õnnestunud oma hammaste eest hoolitsemist selgeks saada.

    Lapsed on meie tulevik! Proovime siis nende eest vääriliselt ka hoolt kanda ja teeme kõik endist oleneva selleks, et nende tulevik oleks tervete hammaste ja kauni naeratusega!

    brk_keraamiline brk_metallist

    Dr. Katrin Paberit, Kreutzwaldi Hambakliiniku ortodont

  • Ortodontiline ravi täiskasvanutel – dr Ingridh Oks

    Ortodontia on hambaravi eriala, mis tegeleb hambumusanomaaliate ennetamise ja raviga. See võimaldab korrigeerida hammaste asendit, samuti lõualuude ja huulte omavahelist tasakaalu. Ortodontiline ravi parandab näo esteetikat ning aitab saavutada ilusamat naeratust. Korralik hambumus tagab parema mälumis- ja kõnefunktsiooni ning vähendab alalõua liigeseprobleemide tekke riski. Reastatud hambaid on lihtsam puhastada, mistõttu on kaariese ja parodontiidi ning hammaste enneaegse kaotuse risk väiksem. Puseriti hambaid ohustab hambapindade ebanormaalne kulumine ja ülekoormusest tingitud hamba kõvakudede ning ümbritsevate tugikudede trauma. Seega aitab ortodontiline ravi säilitada hammaskonda tervemana pikemat aega.

    dr Ingridh Oks

    ORTODONT

    Ravida saab igas vanuses

    Üsna levinud on eksiarvamus, et hambumusanomaaliaid saab ravida ainult lastel ja noorukitel. Parim aeg ortodontiliseks raviks on vaieldamatult vanus 11–13, kuid vanuselist piirangut tegelikult pole. Viimasel ajal on üha enam tõusnud üle 40-aastaste ja vanemate ortodontilist ravi soovivate või vajavate patsientide arv. Kui Ameerika Ühendriikides moodustasid 70-ndatel kõikidest täiskasvanud ortodontilistest patsientidest <5%, siis 90-ndaks oli nende osakaal tõusnud 25 protsendini. Analoogset trendi on märgata ka Eestis. Täiskasvanute osakaalu ortodontiliste patsientide hulgas on suurendanud efektiivsemate ravimeetodite kasutuselevõtt, esteetiliste breketite turule jõudmine ja suurem ühiskondlik surve ilusa naeratuse järele.

    Ortodontilist ravi vajavad esmalt need täiskasvanud, kellel polnud hambumusanomaaliate korrigeerimine noorukieas mingil põhjusel võimalik (nt puudusid mõnikümmend aastat tagasi vajalikud ravimeetod või -aparaadid). Ravivajadus võib tekkida ka seetõttu, et hilisemas eas ilmnevad probleemid, mis takistavad muude hambaravialaste protseduuride teostamist. Näiteks võib enne hammaskonna proteetilist ravi tekkida vajadus olemasolevate hammaste asendit ortodontiliselt korrigeerida, n-ö tõsta püsti viltu vajunud hambad, parandada alveolaarluu kontuuri, luua ruumi sildproteesidele või implantaatidele. Teatud juhtudel saab hammaste eemaldamisest tekkinud vahed hoopis ortodontiliselt sulgeda. Hammaste nihutamise teel saab parandada ka parodondi ehk hamba kinnituskudede seisundit. Kui kõrvaldada kattu koguvad kohad hambakaares, on oluliselt lihtsam hoida parodontiiti edasi progresseerumast.

    Täiskasvanute ortodontiline ravi erineb mõneti noorukite omast. Raviaeg on tavalisest pikem, sest hammast ümbritsev luu on tihkem kui kasvueas lastel ning seega nihutamisele resistentsem. Vanem organism kohaneb muutustega aeglasemalt, mistõttu tuleb hambaid nihutada ettevaatlikumalt ning hoida pikemat visiitide vahet. Siiski – kuni hambad ja neid ümbritsev igeme- ja luukude on heas seisundis, saab neid ritta seada vanusest sõltumata.
    Erinevalt lastest on täiskasvanud patsientidel lõualuude kasv lõppenud, seetõttu ei saa täiskasvanutel kasvu modifitseerimist nõudvaid ravimeetodeid kasutada. Lõualuude suhteanomaaliate korral kombineeritakse ortodontilist ravi ortognaatse kirurgiaga ehk piltlikult öeldes nihutatakse lõualuu õigesse kohta kirurgiliselt. Täiskasvanute ortodontilisel ravil on ka oma eelised. Täisealised patsiendid on tavaliselt ravi suhtes enam motiveeritud, tunnevad suuremat huvi protsessi käekäigu vastu, järgivad ravijuhised täpsemalt ja kannavad paremini hoolt suuhügieeni eest. Kõik eeltoodu muudab ravi efektiivsemaks.

    Mõned näited:

    Ortodontilise ravi näide 1. enne raviOrtodontilise ravi näide 1. pärast ravi
    Täiskasvanud patsiendi hambad enne ja pärast ravi. Näide 1.

    Ortodontiline ravi näide 2 enneOrtodontiline ravi näide 2 pärast
    Täiskasvanud patsiendi hambad enne ja pärast ravi. Näide 2.


    Täiskasvanud patsiendi hambad enne ja pärast ravi. Näide 3.

    Tule konsultatsioonile!

    Esimesel visiidil ortodondi juurde tehakse patsiendist fotod, röntgenipildid ja võetakse suust jäljendid kipsmudelite jaoks. Nende põhjal koostab ortodont individuaalse raviplaani.
    Raviaparaatidest kasutatakse täiskasvanute puhul kõige enam breketsüsteemi. Ravi viiakse läbi mõlemas hambakaares korraga, et tulemuseks oleksid omavahel hästi koordineeritud hambakaared ning mälumiskoormus saaks hammaste vahel ühtlaselt jaotuda. Breketravi kestus sõltub konkreetsest raviplaanist, kuid orienteeriv raviaeg on kaks aastat.
    Paljude täiskasvanute mure ortodontilise ravi puhul on see, et naeratus saab olema väga n-ö metalliläikene. Tegelikult saab hambumuse korrigeerimisel kasutada ka esteetilisi ehk hambakoega väliselt sarnanevaid breketeid või lingvaalseid ehk hammaste sisepinnale paigaldatavaid breketeid, kergematel juhtudel ka suust eemaldatavaid läbipaistvaid kapeaparaate ehk positsioneere.
    Kui olete juba pikemat aega soovinud midagi oma hammaste juures muuta, aga pidanud seda vanuse tõttu võimatuks, oleks siiski õigem pöörduda ortodondi kontsultatsioonile, et saada teavet ravivõimaluste kohta.

    Dr Ingridh Oks, Merimetsa Hambakliiniku ortodont

  • Breketite puhastamisest – dr Kristiina Viltsin

    Kõige olulisem on harjata hambaid regulaarselt:
    vähemalt 2 korda päevas

    Soovitavalt peale hommikusööki ja õhtul enne magama minekut. Võib kasutada nii pehmete harjastega (soft; ultrasoft) tavalist sirgete harjastega või spetsiaalset vaoga breketite hambaharja või siis elektrilist hambaharja. Sageli on parim harju kombineerida, kui elektriline hambahari on natuke tugevamate harjastega ja kiirem siis hambakivi tekkeks soodsat keelepoolse pinna kattu eemaldades on tulemus parem kui tavalise hambaharjaga. Tavaline pehmem hambahari aga põhjustab vähem hammaste ülitundlikkust ja on igemetele säästvam, samas on puhastamisele kuluv aeg pikem. Peale breketite kinnitamist või pingutamist on hambad tundlikud: neil päevadel võiks puhastada pehme tavalise hambaharjaga. Erinevate hambaharjade puhul tuleks jälgida harjaste kulumisastet. Kui harjased teevad igemele haiget ja on silmnähtavalt kulunud siis tuleks muretseda uus hari või elektrilisel harjal vahetada harja pea.

    dr Kristiina Viltsin

    ORTODONT

    Kuidas peaks breketikandja oma hambaid pesema?

    Harjamistehnika:

    Breketid tõstavad huule hambapinnast eemale ja seetõttu ei toimi enam huule puhastav võime hammastelt pehme katu ära pühkimisel. Lisaks on breketite poolt põhjustatud müür heaks toidukogujaks. Kattu ja toidutükke koguneb kinnituste ümber palju just kohe söömise järgselt. 30 min -1 tunni järel osa toidujääkidest tuleb sülje abil hammastelt ära. Ülejäänud osa aga jääb sinna tundideks. Seetõttu on breketravi hammastele kurnav. Heaks harjumuseks on võtta tahkema toidu kõrvale klaas vett. Vesi aitab toiduitükke breketite vahelt välja uhuda. Hambapindadele pikalt jäänud toidutükikesed pole ainult esteetiline probleem vaid toidab suu mikrofloorat. Hammastele pikalt jääv katt tõstab suus Ph-taset ja nõrgestab hambaemaili. Soovitav on peale toidukorda Ph-taseme langetamiseks loputada suu veega, närida ksülitooliga nätsu või imeda ksülitooliga närimistabletti. Hambad vajavad peale toidukorda aega kui suu PH tase muutub taas normaalseks. Hammaste tervisele on kasulikud vähemalt 3 tunnised pausid toidukordade vahel. Sellel ajal võiks juua vaid vett ning loobuda mahladest või magustatud jookidest ning näksidest.

    Breketid jagavad keelepoolse hambapinna kaheks ja seda tulebki arvestada õigeks harjamistehnikaks.

    Hambahari:

    Hambaharja peaks hoidma käes kui pliiatsit, kuna kõige suurema riskiga laigukeste tekkeks on breketitest igeme poole jääv hambapind siis on soovitav alustadagi siit. Hambapastat kanda harjale ca 0.5 cm jupike ühe hambakaare kohta. Liikuda sektorite kaupa, hoides harja pead 45 kraadise nurga all breketite suhtes. Harjased tuleb suunata igemepiirlile ja osa harjastest peaks ulatuma breketikaare alla. Puhastada võiks korraga 2-3 hammast, vibreerivate ovaalsete edasi-tagasi liigutustega. Lõikeservade poolsed pinnad tuleks puhastada samuti 45 kraadise nurga all nii, et harjased liiguvad breketikaare alla. Edasi tuleb hoolitseda teiste hambapindade puhtuse eest pestes hoolsalt harjaga kõik hambapinnad. Elektrilise hambaharja puhul on liikumissuunad samad.

    Aega peaks kuluma kahe hambakaare pesuks 3-4 minutit.

    Vaheharjad:

    Kuna hambahari ei suuda päris ideaalselt puhastada kõiki breketite vahelisi alasid siis on soovitav iseligeeruvete breketite puhul kasutada 1.6 või 2.0 suurusega vaheharjakesi. Vahehari suunatakse vertikaalselt breketikaare alla kahe kinnituse vahele. Vaheharja võiks kergelt katta hambapastaga enne kasutamist. Mugavad on nt. GUM vaheharjaksed millel on painduv hoidik, seda saab sõrmede vahel painutades suunata ka tagumistel hammastel olevate kinnituste vahele.

    Harjakesed peavad niimoodi kauem vastu. Vaheharjade painutamine harjase pea osas võib tuua kaasa vaheharja murdumise sest metall väsib painutamisel. Väiksema diameetriga vaheharja on soovitav kasutada eriti just täiskasvanud patsientide puhul ka igemepiiril hambavahedes: siin on harjakese liikumissuund horisontaalne, selliste vaheharjade suurus varieerub: noorematel patsientidel terve igemega 0.6-st kuni vanematel või parodontiidi tõttu muutunud igemepiiri puhul 0.8- 1.4-ni.

    Hambaniit:

    Hambaniit on kindlasti parim vahend hammaste vahepindade puhastamisel. Breketitega on aga niiditamine üsnagi vaevaline kuna ligipääs on breketite poolt takistatud. Tavaline hambaniit või -lint on liiga pehmed ja sageli krussis, et mugavalt pääseda breketikaare alla. Hea on kasutada tugevdatud otsaga Oral-B superfoss niiti, selle saab torgata läbi hambavahe kohe igemeservas või liikudes esmalt breketikaare alla ja siis pääseb hõlpsasti kogu hambavahet niiditama. Teine võimalus on kasutada linguga niiti: nt Plackers Orthopick. Lingu peenem osa peab jääma breketikaare alla. Tavalised niidilingud on selleks liiga laia servaga. Kasuta hambaniiti 1 x päevas, soovitatavalt õhtuse hambapesu ajal!

    Survepesur ehk AirFloss:

    Breketite ja hambavahede puhastamist hõlbustav vahend on heaks abivahendiks nõudlikumale süühigieeniga patsiendile. Võimalik kasutada ka vee asemel suuloputusvahendit.

    Hambapasta:

    Soovitav on breketravi ajal kasutada fluori sisaldavat hambapastat. Ideaalne on kombineerida erinevaid pastasid ja kasutada vähemalt aeg-ajalt n-ö profipastasid mis on hambaemaili tugevdava või katubakterite vohamist vähendava toimega. Nt Elgydium Anti-Plaque kloorhexidiiniga pastat, Curaprox Enzycal, Biorepair jt. Professionaalsete pastade valik täieneb pidevalt ja sageli oskab hambaarst, suuhügienist või ortodont soovitada suu olukorda arvestades sobivaimat pastat.

    Suuloputusvahendid:

    Korraliku suuhügieeni ja tervete igemete puhul pole suuloputusvahendite kasutamine vajalik. Kui hammaste pesu pole piisav ja igemepiirile jääb pidevalt katurant siis on tõenäoline, et tekib igemete ärritus, raskemal juhul gingiviit ehk igemepõletik. Krooniline gingiviit võib viia igemekudede vohamisele ning kergest puudutusest igemele tekib juba veritsus. Sellises olukorras on vajalik juba nii suuhügienisti abi kui soovitatakse spetsiaalseid suuloputusvahendeid mis aitavad igemepõletikku ravida, Nt: Curasept suuvesi või GUM suuvesi. Ravitoimelist suuvett võib kasutada korraga maksimaalselt 1 kuu jooksul. Pikemaaegse kasutamise puhul muutub suus põletikku tekitavate bakterite kooslus loputusvahendi suhtes resistenteks.

    Dr Kristiina Viltsin, Merimetsa Hambakliiniku ortodont

Mikroskoobiravi

Meie kliinikus on kasutusel hambaravi mikroskoobid. See võimaldab teha arstil kaariese-, juure- ning kirurgilist ravi ülima täpsusega,
sest mikroskoobi abil näeme ka seda, mida palja silmaga ei ole võimalik näha.

Suurem täpsus tagab aga veelgi parema ravi kvaliteedi!

  • Ravime, mida näeme

    Tänu mikroskoobile on hambaravi muutunud oluliselt säästvamaks ja patsiendile vähem traumeerivaks.

    Mikroskoobi kasutuselevõtt hambaravis on teinud teostatavad protseduurid oluliselt hammast säästvamaks ning avanud arstidele hoopis uue maailma. Nüüd näeb hambas kohtadesse, kuhu varem ei näinud ning leida ja ravida probleeme, mida oli raske palja silmaga tuvastada.

    Ent nagu iga auto vajab sõitmiseks tarka ja oskajat juhti, tuleb sama öelda ka mikroskoobi kohta – mikroskoop ise ei ravi ühtegi hammast, see on vaid abivahend arstile, kelle tööst sõltub ravi lõpptulemus.

    Kristi Tähepõld

    HAMBAARST

    Üsna sageli võib juhtuda, et hambaarstile minnes tabab ees halb üllatus – arst teatab, et hambale on vaja teha juureravi. Aga mida see endast kujutab? Miks seda vaja teha on ja kuidas seda tehakse?

    Hamba sees paikneb hambanärvide ja veresoonte süsteem, mida nimetatakse pulbiks. Teatud puhkudel võib see süsteem pöördumatult kahjustatud saada ja hambanärv muutub põletikuliseks ning sureb. Põhjuseks võib olla näiteks hambaauk ehk kaaries, mis on väga sügavale jõudnud, trauma või ulatuslik täidis ehk hambaplomm. Surnud närv on aga ideaalne kasvukeskkond haigusi tekitavatele mikroobidele – pisikutele. Seepärast tuleb kogu surnud närvikude hambast ja hambajuurtes olevatest närvikanalitest välja puhastada – seda protseduuri nimetataksegi juureraviks.

    Juurekanalite puhastamiseks kasutatakse tänapäeval peeneid nõelataolisi viile ja puure. Et ravi eesmärk on kanalid võimalikult puhtaks (steriilseks) saada, on oluline kogu protseduuri ajaks hammas spetsiaalse kummiga (kofferdamiga) ülejäänud suukeskkonnast eraldada. See hoiab ära ka selle, et juureravi käigus kasutatavad kanged ravimilahused ei satuks patsiendile suhu. Et juurekanalite süsteem on väga kitsas ja keeruline, on enamasti kanalid ka rohkem või vähem kõverad.

    Mikroskoop on juureravi lahutamatu osa

    Just seepärast on moodsa juureravi lahutamatu osa mikroskoop, mis võimaldab näha hammast ja juurekanalites toimuvat kuni 20 korda suuremalt. Et mikroskoobil on ka väga tugev valgustus, võib arst teatud juhtudel näha isegi juurekanalit seestpoolt kuni lõpuni välja. See on aga juureravi eduka õnnestumise kohalt väga oluline – tänu mikroskoobile saab arst visuaalse kontrolli all teostada ravi, mida varasemalt tuli teha n-ö pimesi ja tunde järgi. Mikroskoobi abil saab ka veenduda, et nt ümberravi korral saab juurekanalitest välja puhastatud kogu vana juuretäidis; saab leida eriti kitsaid lisakanaleid, mis varasemalt ravimata jäid, sest arst ei näinud neid lihtsalt mikroskoobita; saab eemaldada kanalisse murdunud instrumente; tuvastada hambas olevaid mõrasid, kontrollida juuretäidise tihedust ja veel palju muud, mis kõik on oluliselt tõstnud ravi õnnestumisprotsenti ja aitab vältida nende hammaste asjatut juureravi, mis näiteks juuremõra tõttu niikuinii tulemust ei annaks. Tänu väga heale suurendusele ja valgustusele näeb arst kergemini ka hambas olevatesse nurgatagustesse ja kitsustesse. Seetõttu pole enam vaja nii palju hambakude eemaldada nagu varem ehk mikroskoobi all saab teostada hambaravi hamba suhtes oluliselt säästvamalt. Mida vähem hambakude eemaldatakse, seda tugevam hammas jääb, ja seda parem on selle prognoos.

    Kuigi algselt kasutati mikroskoopi hambaravis peamiselt just juureravis, siis nüüdseks on see asendamatu abimees ka kõigis ülejäänud valdkondades – kaariese ravis, kirurgias, proteesimises ja ka hamba kinnituskudede haiguste ravis.

    Nii saab arst kaariese ravis veenduda, et puuritakse ära nii vähe hambakude kui võimalik, aga just täpselt nii palju kui vaja. Samuti saab paremini kontrollida täidiste kvaliteeti ja täpsust – mida vähem jääb plommile konarusi ja rippuvaid ääri ehk servi, seda vähem kinnitub sinna hambakattu ja mikroobe. Seda väiksem on ka tõenäosus, et varsti hakkab plommi servast uuesti kaaries arenema. Seega on mikroskoobi kontrolli all pandud täidiste eluiga pikem.

    Mikroskoobiga saab eriti hästi hinnata ka näiteks hambakroonide ja laminaatide istuvust ehk täpsust. Jällegi – mida täpsemad on nende servad, seda vähem saavad sinna mikroobid kinnituda, ja seda pikem on nende ülesehituste eluiga. Kirurgilised protseduurid on tänu mikroskoobile muutunud oluliselt säästvamaks ja patsiendile vähem traumeerivaks ning neid on loomulikult võimalik teostada ka oluliselt täpsemalt.

    Seega võib kokkuvõtteks öelda, et mikroskoobi kasutuselevõtt hambaravis on teinud teostatavad protseduurid oluliselt hammast säästvamaks ning avanud arstidele hoopis uue maailma. Nüüd näeb hambas kohtadesse, kuhu varem ei näinud ning leida ja ravida probleeme, mida oli raske palja silmaga tuvastada.

    Ent nagu iga auto vajab sõitmiseks tarka ja oskajat juhti, tuleb sama öelda ka mikroskoobi kohta – mikroskoop ise ei ravi ühtegi hammast, see on vaid abivahend arstile, kelle tööst sõltub ravi lõpptulemus.

Proteesimine

Proteesi all mõistetakse tehismaterjalist abivahendit, mis taastab kaotatud või puuduva organi. Hambaproteeside valmistamisel püütakse taastada lisaks funktsioonile ka esteetiline välimus. Enam ei tähenda hambaprotees loksuvat plastmassplaati, mis iga hetk võib ära kukkuda. Tehnika ja võimalused selles vallas on väga kiirelt arenenud- kasutatavad materjalid on vastupidavamad ja hästitöödeldavad.

  • Praegused ja tulevikusuunad proteetilises hambaravis

    Koostöös arstiga saab igale patsiendile leida individuaalselt parima lahenduse hammaste taastamiseks ja asendamiseks.

    Hammaste proteesimise eesmärk on asendada kaariese, trauma või igemehaiguste komplikatsioonina hävinud hambakoed või hambad ning taastada nende esteetika ja funktsioon. Proteesid jagunevad fikseeritud (implantaadid, panused, kroonid, sillad, laminaadid ja lumineerid), eemaldatavateks (plaat-, tugibüügel- ja totaalproteesid) ja kombineerituteks (koosnevad nii eemaldatavast kui ka mitte-eemaldatavast osast). Tänapäeval liigub hambaravi üha selles suunas, et pigem kasutatakse fikseeritud proteese ja eelistatumalt implantaate, mis on patsiendile mugavamad, esteetilisemad, funktsionaalsemad ning pikas perspektiivis ka tihtipeale odavamad kui eemaldatavad proteesid. Kui mingitel põhjustel ei ole aga võimalik fikseeritud proteese kasutada, on alternatiiviks eemaldatavad proteesid.

    Liis Burmeister

    HAMBAARST - PROTEESIARST

    Mida kujutavad endast eemaldatavad proteesid?

    Metallkarkassiga partsiaalproteesid ehk tugibüügelproteesid toetuvad peale igemete ka suus olevatele hammastele. Klambrid, mis proteesi stabiilsena hoiavad, on valatud täpselt hammaste järgi ning seetõttu on proteesi püsivus, istuvus ja mugavus tunduvalt suuremad kui plastmassproteesi puhul, mille korral on kogu karkass akrüülist ja toetub vaid igemetele. Totaalproteese kasutatakse juhul, kui patsiendil ei ole suus ühtegi oma hammast. Olenevalt suus oleva luu ja pehmete kudede olukorrast võib nende püsivus suuõõnes olla erinev. Juhul, kui püsivus patsienti ei rahulda, saab totaalproteesi kinnitada lõualuusse asetatud implantaatidele.

    Mida kujutavad endast fikseeritud proteesid?

    Laboris valmistatavaid keraamilisi hambaplomme ehk panuseid kasutatakse hambatugevdamise ja parema kontakti loomise vajadusel hammastel, millel on ulatuslikud täidised, murdumisoht või millel on varasemalt tehtud juureravi. Kroonid ja sillad on hambarestauratsioonid, mida kasutatakse puuduvate või ulatuslikult lagunenud hammaste taastamiseks. Oluliselt lagunenud hammas nõrgeneb ja on vastuvõtlikum murdudele. Kroon töötab kui kaitsev müts, mis katab kahjustunud hammast ja võimaldab parandada hamba välimust, funktsiooni ning taastada selle tugevuse. Sild on puuduvat hammast asendav mitte-eemaldatav konstruktsioon, mis kinnitub naaberhammastele. Protees kinnitatakse spetsiaalse tsemendi abil olemasolevatele hammastele või tsemendi/kruvi abil hamba tehisjuurele ehk implantaadile. Laminaadid ja lumineerid on õhukesed keraamikast/portselanist hammaste põsepoolse pinna katted, mille abil on vajadusel võimalik parandada hammaste esteetilisust, välimust ja kuju. Hambaimplantaat on lõualuusse asetatav titaankruvi, mis käitub tehisjuurena, millele kinnitatakse hiljem üks või mitu hambakrooni. Mainitud proteesimisviis on hammaste asendamiseks tänapäeval eelistatuim, sest see on pärishambale kõige sarnasem nii ehituselt kui ka funktsioonilt. Erinevalt sillast ei ole samuti vajalik lihvida puuduva hamba naaberhambaid.

    Patsienti häirib oma naeratuse juures esihammaste kuju ja pikkus samuti on hammastes mitmed värvimuutnud, kulunud ja nö ülemääradega täidised

    Planeeritud on valmistada neljale esihambale õhukesed keraamilised laminaadid – selleks valmistab hambatehnik hambad esmalt vahast ja loob nn projekti, et muutused esmalt läbi mängida ja ning vältida liigset hammaste lihvimist. Nii teab arst hiljem täpselt millise kujuga hambad patsiendile valmistada.

    Hambalaminaadid valmistatakse laboris kipsmudelitel – see on keeruline käsitöö, mis nõuab hambatehnikult suurt kogemust, head kätt ja kunstniku silma

    Laminaadid enne tsementeerimist. Õhuke keraamika kleebitakse spetsiaalse komposiitliimi abil hammastele. Kui see etapp edukalt õnnestub, püsivad laminaadid hammastel väga edukalt ning tulemus on püsiv ja stabiilne. Erinevalt hambaplommidest ei muuda keraamilised laminaadid aja jooksul värvi.

    Tulemuseks on ühtlase-tooni ja sobiliku kujuga eeshambad ning särav naeratus.

    Proteesimine on aina mugavam ja kiirem

    Tehnoloogia areng muudab proteesimise patsiendile aina mugavamaks ja kiiremaks protseduuriks. Kui praegu toimub veel proteesi tegemiseks vajaliku info kogumine ning laborisse saatmine suures osas spetsiaalse materjali ja jäljendlusikaga patsiendi suust võetud jäljendite abil, mille abil tehnik teeb spetsiaalselt vastavale patsiendile sobiva proteesi, siis uue CAD/CAM-tehnoloogia abil saab ainult ühe visiidiga valmistada uue hamba. Samuti pole vaja tavapärast jäljendlusikatega jäljendamist – vajalik suupiirkond skaneeritakse spetsiaalse kaamera abil arvutisse, järgneb virtuaalse kipsmudeli valmistamine arvutiprogrammi abil, millele kujundatakse vajalik konstruktsioon. Edasi freesitakse spetsiaalse aparaadi abil hammas/hambad. Patsiendile on kindlasti oluline ka teadmine, et CAD-CAM-tehnoloogia tagab tööde suurema täpsuse, mis omakorda vähendab kaariese ja igemepõletiku tekkimise ohtu.

Hambahaiguste ennetamine

Haiguse ennetamine tähendab võimalike terviseriskide vältimist. Kui hambas on juba auk, on tegemist haiguse – enamasti hambakaariese – tagajärjega! Kuidas hambaaukudest hoiduda ning mida selleks teha – kuidas hambaid õigesti harjata, kuidas tervislikult toituda, milliseid hambapastasid ja harju kasutada ? Kõigile nendele küsimustele saab siit vastuse. Tuleb ainult julgelt meie käest nõu küsida!

Merimetsa kliiniku hambaarstide artiklid hambahaiguste ennetuse teemadel:

  • Hambasõbralik eluviis – dr Helen Vetka

    Pere eelarvet tehes ei tule ilmselt selle peale, et ka hambaravi arved on see valdkond, mille numbreid annaks kokku hoida, kui mõelda etteulatuvalt ja võtta ette regulaarseid hambaarsti külastusi. Nii on võimalik avastada hambaauke, põletikke, hambumuse ja muid probleeme varasemas staadiumis ning raviprotseduurid, selleks kuluv aeg ja hind on hoopis sõbralikumad.

    dr Helen Vetka

    HAMBAARST

    Hambasõbralik mõtteviis – osa teadlikust tervislikust elustiilist

    Tasub mõelda sellele, et kõik, mis toimub inimese suus, ei ole kuidagi muust organismist eraldiseisev piirkond. Suuõõne haigused on väga tugeva mõjuga üldisele tervisele. Põletikulised protsessid suus suurendavad muuhulgas südameveresoonkonna haiguste riski. Suuõõs omakorda on üks meie üldise tervise peegel. Regulaarse kontrolli käigus võib hambaarst leida sümptomeid probleemidest, mis ei ole sugugi ainult hammastega seotud, näiteks vitamiini defitsiidid, aneemia, süljenäärme kivid, kasvajalised moodustised jne. Nii saab hambaarst aidata patsiendil jõuda kiiremini õige spetsialisti juurde või anda vajalikke nõuandeid.
    Kõik varases staadiumis leitud ja ravitud probleemid, olgu see siis hambaauk või põletik, on palju parema prognoosiga. Hammaste ja suuõõne eest hoolitsedes panustad üldisesse tervisesse ja kingid oma hammastele aega juurde. Kõige parem hammas on muidugi sinu enda terve hammas! Kui hambasse on juba tekkinud kahjustus, hambaauk, põletik – siis vaatamata ravivõtetele ja moodsale hambaravi tehnikale hakkab hamba eluiga tiksuma teises rütmis, hambaarstid hakkavad ravivõimalustega hambale küll lisaaega juurde andma, aga tagasiteed päris terve hamba seisundini ei ole. Seega on ennetamine ülioluline.
    Jah, kõige vastupidavam ja tugevam on oma terve hammas. Aga meie täiskasvanutena saame alustada sealt, kus hetkel oleme – olemasolevad hamba- ja suuõõne probleemid on mõistlik korda teha ning otsida hambaarstiga koos üles juurpõhjused, millistest faktoritest on praegused mured pärit ja kas ning kuidas saaks neid muuta. Need võivad olla igaühel erinevad – tarvitatavad ravimid, söömisharjumused, sülje koostis jne. Kui riskifaktorid kaardistada ja võtta aktiivne hoiak osaleda iseenda tervise projektis, siis ON IGAÜHEL VÕIMALIK luua olukord, kus uusi hambaauke juurde ei teki. Sellise unistuse täitmiseks oskab hambaarst nõu anda.
    Hambaaukude teke on muidugi vaid üks näide suus olevatest probleemidest. Aga lahendusi on tänapäeval palju, tasub vaid hambaarst võtta endale üheks oma tervise edendajast partneriks ja nõustajaks, kes aitab juba tekkinud probleeme ravida, peatada, taastada ja ennetada neid tulevikus. Kui asjad on kontrolli all, siis juhtub harvemini ootamatuid ja ka kulukaid probleeme suuõõnes.
    Lisaks hambaarstile saab sinu abiliseks olla ka suuhügienist. Paljudes hambakliinikutes töötaval spetsialistil on häid oskusi ja teadmisi, et aidata inimestel hambaid puhastada, eemaldada hambakivi ja tekkinud pigmenti. Suuhügienist soovitab nippe ja abivahendeid, kuidas hammaste puhastamisega paremini hakkama saada nii, et hea tulemus püsiks kauem. Ta on suureks abiks ortodontiliste abivahendite, nt breketite kandjatele. Kõige selle juures oskab ta märgata suuõõne probleeme, mis vajavad hambaarsti abi. Suuhügienist märkab sageli hambaprobleeme, mis vajavad suunamist hambaarsti juurde. Selline regulaarne kontroll ja hooldus aitab suuõõne teemadele jälile saada algstaadiumis ning nii saab ennetada kulukaid ja aeganõudvamaid protseduure.
    Hammaste professionaalne puhastamine mitte ainult ei anna hea puhta enesetunde ja värskema suulõhna, vaid vähendab kahjulike bakterite osakaalu. See omakorda on mõjus meie üldtervisele, igemetele ja hamba tugikudede püsimisele. Lisaks on kaunis naeratus, värske suulõhn ja terved hambad ju ka osa meie visiitkaardist.
    Mitmel pool maailmas on ennetuse suur kasu Eestist rohkem teadvustatud. Näiteks Sveitsis on meeletult pikad järjekorrad suuhügienisti juurde. Hambaarstide järjekord on märksa lühem. Ja mis on põhjuseks? See on teadlikkus enda aktiivse rolli mõjust suutervisele. Hambaravi hinnad on seal tohutult kallid. Selleks, et vältida kulukaid hambaprobleeme, käivad šveitslased regulaarselt suuhügienisti juures, et igal juhul vältida mingigi hambaprobleemi teket. Sest see tähendaks omakorda väga suurt kulutust. Inimesed on teadlikud oma rollist suu tervise hoidmisel. Hambaaugud ja igemepõletikud ei ole lihtsalt asjad, mis meiega juhtuvad, vaid neid saab ennetada, kui teha koostööd spetsialistidega, kes oskavad nõu ja abiprotseduuridega aidata.
    Ka USAs on inimesed oma suu tervise hoidmises väga aktiivsed. Juba 10 a tagasi, kui käisin esimesel reisil USAs, siis nägin kõige tavalisemates poodides hambaharjade ja -pastade kõrval müügil suu-survepesurit. Sellest väga tõhusast suutervise abivahendist polnud sel ajal Eestis suurt midagi kuulda, sealses hügieenipraktikas on see juba ammune abivahend. Nüüd on õnneks suu-survepesurid (water-floss) tasapisi ka Eesti poodidesse jõudnud, mida soojalt kõigile soovitan.
    Seega, iseenda tervise osas saab aktiivselt kaasa rääkida – olles otsustav ja tõstes hammaste eest hoolitsemise oma prioriteetide hulka. Paljude teenuste osas on meil mingisugune rütm, kuidas kellegil – kas juuksuriskäik, massaazh, auto vahatamine, trenn jms. Mõistlik oleks lülitada 1-2 hambaarsti ja/või suuhügienisti külastust oma regulaarsesse aastaplaani. Seni oleme tulnud ajast, kus enamasti minnakse spetsialisti juurde siis, kui midagi juhtub, valutab, murdub. Loomulikult tulebki siis hambaarstilt abi otsida, aga oleks hea, kui hambaarsti juures külaskäik oleks kalendris kirjas ka siis, kui probleemi veel ise ei näe ega tunne. Äkki õnnestub siis mingi suurem probleem ära hoida või väikest hambaauku ravida enne, kui see suureks ja valutavaks probleemiks muutub.
    Sageli öeldud lause on see, et käi 2 korda aastas hambaarsti juures, et hambad püsiksid terved. Rõhutan selles sõnademängus seda, et jah, 2 korda aastas on mõistlik hambaarsti juures käia, et probleeme tuvastada ja vajadusel ravida, aga hambad hoiab tervena eelkõige see, millised harjumused on kogu selle vahepealse aja. Kui saad õige hammaste hooldamise rütmi kätte, siis käid 2 korda aastas hambaarsti juures ja hambad on terved. Lihtsalt hambaarsti juures KÄIMINE hambaid tervena ei hoia 🙂
    On aeg muuta paradigmat. Tulekahju meetodil oma hammaste ravimas käimine kujuneb liiga kulukaks. Mõistlik on ennetada, seda igas tervise alasfääris. Tuleb lahti lasta vanadest uskumustest, et mul ongi kehvad hambad ja hambaprobleemid lihtsalt juhtuvad ja ma ei saa sinna midagi parata ning ajada paljud asjad pärilikkuse kaela. Jah, pärilikkus omab teinekord rolli, aga selle mõju on piisavalt väike, eriti kui räägime hambaaukude tekkimisest.
    Igaüks saab kaasa rääkida selles, milliseks kujuneb tema suutervis. Päris kõike ei saa muidugi ennetada, aga kõvasti saab kahandada probleemide juhtumise tõenäosust.
    Kuidas siis edasi toimida, et saada järjele –
    Lase kaardistada oma praegused probleemid ja visualiseerida lahendus. Küsi julgelt küsimusi!
    Hambaarst aitab luua lahenduse, kuidas toetada oma suutervist nii, et samad probleemid kummitama ei tuleks. Hea on teha korda olemasolevad probleemid ja seejärel seda hoida käies järjepidevalt kontrollis ja vajaliku sagedusega puhastusprotseduuridel suuhügienisti juures. Lahendused ja tempo on alati individuaalsed. Aga tulemus on teadlik ja hea.
    Dr Helen Vetka, Merimetsa hambakliiniku arst
  • Tervete hammastega terve elu – dr Anna Mölder

    Parem ennetada kui ravida..

    Meile kõigile on teada fakt, et haigusi on parem ennetada, kui ravida. Hambaravi ei ole siinkohal erand. On oluline meeles pidada, et oma hammaste ja suuõõne tervise heaks saame väga palju ise ära teha: õiged profülaktilised võtted ja hambasõbralik tervisekäitumine on tõhusad praktiliselt kõikide hambahaiguste ennetamisel ning nende järgimine sõltub vaid meie enda motivatsioonist

    Anna Mölder

    HAMBAARST
    Ebapiisava hügieeni tulemusena koguneb suuõõnde bakteriterohke hambakatt, mis on aluseks paljudele suuõõne haigustele. Sagedamateks haigusteks on hambakaaries ja igemepõletik, mis võivad õigeaegse ravi puudumisel põhjustada tõsiseid tüsistustusi ning vajada kallihinnalist ravi. Elementaarsed hügieenivõtted on aga kättesaadavad meile kõigile ega nõua suuri kulutusi. Selleks on vaja vaid pehmete harjastega hambaharja, fluoriide sisaldavat hambapastat ja hambaniiti või hambavaheharju. Hambad peavad saama puhastatud kõikidelt pindadelt. Igemehaiguste vältimiseks on eriti oluline, et puhastatud saaks ka igemevagudesse kogunev katt. Selleks peab jälgima, et hambahari asetseks pesemisel igemete suhtes 45-kraadise nurga all. Kuna ka kõige hoolsama pesemise ajal ei ulatu hambahari kitsastesse hambavahedesse, tuleb hambavahede puhastamiseks kasutada lisaks hambaniiti või hambavaheharja. Aeg-ajalt peaks harjaga või spetsiaalse keelekaabitsaga puhastama ka keelt, sest suur osa bakteritest pesitseb just seal. Lapsevanematel on tähtis meeles pidada, et bakterid hakkavad hammast ründama niipea, kui see suhu lõikub, mistõttu tuleb laste hammaste pesemist alustada alates esimese hamba suhulõikumisest. Esialgu vee ja harjaga ning hiljem, kui laps oskab sülitada, tuleb kasutada ka fluoriide sisaldavat hambapastat.

    Neid lihtsaid hügieenivõtteid igapäevaselt järgides kindlustame endale ja oma lähedastele puhta suuõõne, mille tunnusteks on siledad, katust puhtad hambad, roosad mitteveritsevad igemed ja värske hingeõhk.

    Paljud inimesed omavad väga head arusaama, et bakterid on meie hammaste vaenlased ning on teadlikud õigetest hügieenivõtetest. Samas aga kiputakse unustama, et ainult hügieenist sageli ei piisa. Hambasõbralikul dieedil on samuti oluline roll hambahaiguste ennetamises ning õigest toitumisest kinnipidamine aitab oluliselt vähendada suu- ja hambahaigustesse haigestumise riski. Suuõõne tervise seisukohalt on soovitatav vähendada süsivesikute- ja tärkliserikast toitu. Selline toit on bakterite kasvuks soodne keskkond, soodustades sellega oluliselt kaariese ja igemehaiguste tekke riski. Seejuures peab meeles pidama, et hammastele ei ole niivõrd kahjulik mitte süsivesikute hulk vaid see, kui tihti satuvad suhkrud meie suuõõnde. Suhkrute sattumisel suuõõnde toimuvad koheselt muutused meie suuõõne keskonnas: bakterite toimel muunduvad suhkrud hapeteks, mis hakkavad hambaemaili lahustama. Mida sagedamini tarvitame magusat toitu, seda sagedamini toimuvad meie suuõõnes kahjulikud protsessid. Parim viis selle olukorra vältimiseks on asendada maiustused naturaalsete puuviljade ja marjadega. Magusate mahlade ja limonaadide asemel juua aga puhast vett. Kõige hambasõbralikumate toiduainete hulka kuuluvad erinevad juustud, valge liha, pähklid ja piim. Nendes toiduainetes on rohkelt kaltsiumi ja fosfori mineraale, mis omavad meie hammastele hambaaukude eest kaitsvat toimet. Samuti on kasulik süüa erinevaid krõmpsuvaid puu- ja juurvilju nagu porgand, õunad ja pirnid. Neis sisaldub rohkelt vett, mis neutraliseerib nende happelisust ning need stimuleerivad süljevoolu, mis omab omakorda happeid puhverdavat ja hambaid puhastavat toimet. Tugevalt happelisi puuvilju nagu tsitruselised, peaks sööma koos teiste toitudega, et vähendada neis sisalduvate hapete lahustavat toimet. Tuleb meeles pidada, et iga toiduaine sisaldab peidetud kujul suhkruid, mis aitavad bakterite elutegevusele kaasa ja soodustavad hammastes kaariese teket. Sage söömine põhjustab kestvat happerünnakut, mistõttu hammaste kaitsmiseks tuleks jätta söögikordade vahele vähemalt 3-4 tunniseid pause. Pauside ajal ainsaks tarbitavaks joogiks peaks olema vesi.

    Vaatamata hambaarstide ennetustööle on kahjuks endiselt suur hulk patsiente, kelle jaoks on hambavalu ainus põhjus hambaarsti poole pöördumiseks. Selleks hetkeks on aga hambahaigus jõudnud enamasti sellisesse staadiumisse, kus kiiret, lihtsat ja odavat lahendust ei ole võimalik pakkuda. Et hoida suuõõs tervena on oluline regulaarselt külastada hambaarsti või suuhügienisti. Rutiinne kontrollvisiit koosneb enamasti kahest osast: suuõõne vaatlus ja kontroll ning puhastus.

    Selle käigus:

    • Kontrollitakse hambaid tekkivate hambaaukude suhtes
    • Riskipinnad kaetakse vajadusel fluoriide sisaldava lakiga
    • Tuvastatakse varakult igemepõletik ning antakse soovitusi selle koduseks ennetuseks ja raviks
    • Eemaldatakse hamabakivi- ja katt, mis soodustavad hambaaukude ja igemehaiguste teket
    • Õpetatakse ja tuletatakse meelde õigeid hügieenivõtteid

    Sellises kontrollis peaks käima 2 korda aastas. See hõlbustab elementaarse koduse hügieeni hoidmist ja võimaldab tuvastada kõiki suuõõne muutusi varakult, ennetades nende arenemist tõsisteks probleemideks. Hambasõbraliku tervisekäitumisega ja aegsate hambaarsti külastustega on võimalik hoida suuõõs tervena, kindlustada endale ilus naeratus ja säästa kallihinnalise ravi pealt raha.

    Dr. Anna Mölder, hambaarst

Hambahaiguste diagnostika

Õige diagnoosi määramine ning probleemi põhjuse tuvastamine on kvaliteetse ravitulemuse üheks eelduseks.

Silmaga hambaid uurides näeme sageli ainult hamba mälumispinda ning keele- ja põsepoolset pinda, mis moodustab kõigest ca 1/3 hambast. Aga hambal on veel naaberhammastega külgnevad pinnad ja luu sees igeme all peidus olev juurepind ning lõualuu, kuhu arst mitte kuidagi silmaga ei näe. Nende piirkondade kontrollimiseks peame kasutama röntgenkiirte abi.

Sageli leiame röntgenpiltidelt probleemkohti, mis tänasel päeval patsiendile valu küll ei põhjusta, kuid mille õigeaegsel ravil saab ennetada mitmeid suuri kulukaid probleeme tulevikus.

  • Diagnostika

    Kõik töökabinetid on varustatud hetkel moodsaima digitaalröntgensüsteemiga, mis võimaldab saadud infot arvutis analüüsida, töödelda ja salvestada.

    Spetsiaalne röntgenkabinet annab võimaluse kohapeal teostada panoraamröntgenülesvõtteid ning
    külgülesvõtteid peast, milleta ei ole võimalik alustada näiteks ortodontilist ravi.

    Meie kliinikus on 4 hambaravimikroskoopi. Hambaravimikroskoobi suurenduse abil näeme probleemkohti paremini ja see võimaldab meil teha kvaliteetsemat tööd. Me saame ravida, seda mida näeme. Lisaks on mikroskoop asendamatu abiline mõrade tuvastamisel hambas ning ülipeenikeste juurekanalite ravis.

    Kertu Ollema

    HAMBAARST

    Hambastaatus. Ravikaardis registreeritakse täidiste asukohad, vahetamist vajavad täidised, hambaaugud ehk kaaries, kulunud hambad, juurealused põletikukolded, puuduvad hambad jne, et saada alati hea ülevaade patsiendi suust ning ravi vajavatest hammastest.

    Ortopantomogramm (OPTG) ehk panoraamröntgen annab hea ülevaate suu tervisest sh.näeb nii hammaste juureosa, juureümbruse, hambakinnituskudede tervist, mida palja silmaga vaadates ei ole võimalik hinnata.

    Konsultatsioonil tehakse sageli ka fotod probleemkohtade fikseerimiseks ja patsiendile paremini selgitamiseks. Antud fotol on näha hästi patsiendi hambumushäire (hammaste ruumipuudus), hambakatt ja -kivi ning seetõttu tugevas põletikus olevad igemed (punetus igeme servas)

    Periapikaalne röntgenülesvõte ehk väike täpsustav ülesvõte. Antud röntgenülesvõttel on hästi näha juureravitud hambal juuretipu ümbruses põletikukolle. Lisaks on hambal parodontiidi tõttu tekkinud luukadu.

    Hambumuse digitaalne skäneering on abiks hambaarstil/ortodondil hammaste asendite ja hambakaarte suhete analüüsiks.

    CBCT ehk lihtsas keeles 3D röntgenülesvõte võimaldab vaadata lõualuude sisse ja täpsemalt analüüsida probleemkohti näiteks kas juure all on põletikukolle, kas on piisavalt luu kõrgust ja laiust implantaadi asetamiseks jne. Pildil nö ülevaatlik vaade.

    Igemekaardi näidis ehk parodontoloogiline staatus.Igemekaardil märgime igemeserva kauguse hamba emailijoonest ja mõõdame igemetaskute sügavused. Märgime veritsevad kohad, hammaste liikuvused jne. See on oluline informatsioon igemehaiguse paranemise ja progresseerumise jälgimiseks.

    Lisaks on võimalik koostöös erinevate laboritega (Eesti ja teiste riikide) teostada erinevaid süljeteste, igemetasku mikrofloora analüüsi, IL-6 & IL1 geneetilise eelsoodumuse testimist  ja aMMP-8 markeri määramist parodontiidi varajaseks diagnoosimiseks .

HAMMASTE VALGENDAMINE

Hammaste valgendamine on sisuliselt “pleegitamise protsess”, mille käigus emaili ja dentiini tumedamad alad muutuvad heledamaks.

  • Hammaste valgendamine

    Hammaste värvi muutumise põhjused:

    • toiduained (näit kohv, tee, punane vein), ravimid, samuti suitsetamine mõjutavad hambakattu keemiliselt. Toiduainetes sisalduvad värvained viivadki aastatega hamba värvi muutusteni.
    • üksiku hamba värvimuutuse põhjuseks on tavaliselt trauma. Algul on hammas punakas, hiljem muutub vere hemoglobiini lagunedes hallikamaks. Mõnikord värvub hammas pärast juureravi, kui veresooned on jäänud hambast korralikult eemaldamata
    • hammaste arengu ajal võivad nende tumenemist põhjustada tetratsükliinikuur, liiga suur fluorisisaldus joogivees ja mõned haruldasemad üldhaigused.

    Maarja Paberit

    Suuhügienist

    Valgendamiseks on 2 võimalust:

    • Valgendusprotseduur(id) teostab hambaarst/suuhügienist
    • Valgendust viib patsient ise läbi kodus kasutades hammaste järgi tehtud individuaalset kapet ehk valgenduslusikat. Kapesse pannakse valgendavat geeli ja hoitakse seda ette määratud aja suus. Kuur võib kesta mitu nädalat.

    Valgendamist ei soovita

    • alla 18-aastastele, kuna pulbiruum avar, siis võib hammas tundlikuks muutuda
    • rasedatele
    • kui on ravimata hamba- ja igemehaigused
    • suuremad täidised või kroonid/laminaadid eeshammastel (peale valgendamist peab need välja vahetama)

    Kuna valgendamise käigus muutub hambakoe värvus mitme tooni võrra heledamaks, kuid täidiste/kroonide värvus jääb samaks, siis tuleks ka need välja vahetada. Teatud aja jooksul aga hammaste värvus muutub uuesti tumedamaks (st valgendamise mõju kaob), siis hakkavad heledad täidised/kroonid jälle välja paistma ja sellisel juhul tuleks valgendamist korrata.

    Mõned inimesed on kogenud valgendamise tagajärjel hammaste tundlikkust külma suhtes, teised ebamugavustunnet igemetes. Need sümptomid kaovad enamasti 1–3 nädala jooksul pärast valgendamiskuuri lõpetamist.

    Igaühe hambad ei valgene samal määral. See sõltub eelkõige hammaste struktuurist.

    Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst/suuhügienist ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks laminaatide ja kroonide paigaldamist hammastele.

ESMAABI

Hambamure korral palun helistage meile võimalikult vara, et registraator saaks leida Teile vaba aja esimesel võimalusel. Saate end jätta ka ootejärjekorda, et saaksime pakkuda Teile aega kui keegi oma aja piisava etteteavitamisega tühistab.

Me loodame leida Teile aja esmaabiks kiirelt. Palume mõistvat suhtumist, et me ei saa võtta valuga patsiente tavajärjekorrale vahele, sest sellisel juhul kannatavad nii selleks päevaks registreerunud patsiendid kui ka töökvaliteet.

  • Esmaabi

    Haigekassa poolt rahastatud vältimatu abi saamiseks on Teil võimalus pöörduda Haigekassa lepingupartnerite  poole, kes omavad vastavat lepingut. Meie kliinikul ei ole sõlmitud Haigekassaga täiskasvanute ega laste hambaravi tasustamise lepingut.

    Kodune esmaabi

    Hambavalu

    Hambavalu aitavad ajutiselt leevendada apteegis müüdavad valuvaigistid (nt. ibuprofeen, paratsetamool). Jälgige valuvaigistite tarvitamisel, et te ei ületaks päevast soovitavat annust. Selle leiate ravimi kasutusjuhendist.

    Hambavalu korral on abiks kui sätite magamise ajaks peaaluse kõrgemaks.Hambavalu korral ärge tehke soojasid kompresse, sest need suurendavad põletikku. Enamasti on abiks mittealkohoolsete jahedate jookide joomine. Pöördu hambaarsti poole.

    Midagi jäi hamba vahele kinni

    Proovi õrnalt eemaldada kinnijäänud asi hambaniidiga. Kui see ei tule ära pöördu hambaarsti poole. Ära ise proovi seda terava esemega eemaldada.

    Täidis tuli ära

    Kui hammas on tundlik, siis aseta hambasse suhkruvaba näts (suhkur põhjustab valu).  Võib panna ka hambale nelgiõli, mida saab apteegist. Pöördu hambaarsti poole.

    Hammas murdus

    Pöördu hambaarst poole. Kui hammas on tundlik, siis aseta hambasse suhkruvaba näts (suhkur põhjustab valu). Võib panna ka hambale nelgiõli, mida saab apteegist. Pöördu hambaarsti poole ja võta võimaluse korral tükid kaasa.

    Kroon tuli ära

    Pöördu hambaarsti poole. Kui hammas on tundlik, siis abi on nelgiõlist, mida saab apteegist. Aplitseeri puhta vatitikuga hambale. Kui kroon on võimalik hambale tagasi asetada, siis osta apteegist või poest proteesiliimi. Puhasta kroon ja pane väike tilk proteesiliimi krooni sisse ja pane kroon hambale tagasi kuniks hambaarst saab selle tagasi tsementeerida. Ära kasuta “Superattack” või mõnda teist sünteetilist liimi – need on mürgised ja kahjustavad hambakude.

    Põsk on paistes ja hamba kõrvalt on turses

    Abstsess on põletikukolle, mis enamasti on tingitud hambajuure või hammast ümbritseva igeme probleemist.Pöördu hambaarsti juurde koheselt! Loputa suud mitu korda päevas soolalahusega (teelusika otsatäis soola klaasi keedetud vee kohta). Ära tee kompresse!

    Breket või breketikaar tuli lahti

    Pöördu ortodondi/hambaarsti poole! Kui torgib keelt, huult, iget proovi kustutusummi abil suunata terav ots mugavamasse asendisse. Kata ots ortodontilise vahaga, vatiga või marlitupsuga kuniks hambaarst/ortodont saab aidata. Ära ise proovi traati lõigata.Kui breket tuli lahti, siis fikseeri ortodontilise vahaga. Pöördu ortodondi poole.

    Hambatraumad

    Hammas tuleb trauma tõttu suust välja

    Pöördu kiirelt hambaarsti poole!

    Jäävhamba puhul tuleb hammas hoida niiskes keskkonnas. Ideaalne oleks kui saab koheselt asetada tagasi hambasompu. Hoia hammast sõrmede vahel krooniosast mitte juurest. Loputa hammas veega kui see on must. Ära pühi ega nühi hammast puhtaks. Tuleb vältida juure katsumist! Proovi asetada hammas tagasi oma kohale ja õiges suunas. Ära suru!

    Kui see ei õnnestu, siis hoia hammast suus põse ja igeme vahel või asetada piima sisse või puhtasse vette, kuhu on lisatud veidi soola.

    Oluline on hambaarsti juurde jõudmise kiirus. Helista kohe kliinikusse ja informeeri juhtunust. Parim tulemus on hammastel, mis on tagasi asetatud kuni tunni jooksul.

    Murdunud hammas

    Loputa suu koheselt sooja veega. Aseta turse vähendamiseks näole külm kompress. Külmakompresside tegemisel on mõistlik kasutada kompressi ja naha vahel rätikut, et vältida naha külmakahjustusi. Pöördu arsti poole. Võta hamba tükid kaasa.

    Murdunud hamba, proteeside puhul võtke tükid hambaarsti juurde kaasa.

BRONEERI AEG

Palun valige kalendrist soovitud visiidi kuupäev ning täitke broneerimisvorm.

Võtame teiega ühendust esimesel võimalusel!

https://mhk.ee/
detsember 2018
E T K N R
2627282930
34567
1011121314
1718192021
2425262728
311234