Hambaarst selgitab, mille vastu hambaid pestes kõige enam eksitakse

*Kuidas valida hambaharja ja -pastat?
*Mis võtetega saab puhtaks iga hambakonaruse?

Hea suuhügieen on oluline osa üldisest tervisest, sest hamba- ja igemehaigused hoiavad organismis üleval kroonilist põletikku.

Laura Saarlo

HAMBAARST
Kindlasti pole kellelegi võõras tõsiasi, et hambaid tuleks pesta kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Parim on hommikune pesu teha enne sööki. Kui soovitakse hambaid pesta siiski pärast söömist, tuleks oodata 30–60 minutit. Seda eriti siis, kui sööd happelisi puuvilju, nagu tsitruselised, või jood mahla. Selle aja jooksul taastub suu pH-tase ning enam pole ohtu harjamisega hambaemaili vigastada. Tihti kipub pärast söömist aga hambapesu ununema, mistõttu on kõige parem seda teha kohe ärkamise järel. Kui on soov pärast sööki siiski suud puhastada, võib seda loputada puhta veega või närida mõnda ksülitooliga toodet, mis stimuleerib sülje tootmist ja tasakaalustab suuhapet. Kas teadsid, et ka tükk juustu aitab suus happelisust neutraliseerida? Tegelikult on nii, et kui hambad on hommikul põhjalikult pestud, ei tohiks need ka pärast hommikusööki tunduda keelega katsudes katused.

Hambaharja valik: kas tugev hari teeb paremat tööd?

Kasutama peaks hambaharja, mille harjased on pehmed või eriti pehmed (soft või extra soft). Tugevate harjastega harjad võivad kahjustada hambaemaili ja igemeid, eriti kui harjamise tehnika ei ole õige. Eksiarvamus on see, et keskmise ja tugeva harjasega hambaharjad peavad kauem vastu. Kui hari muutub väga haraliseks, on see märk liiga tugevast kasutamisest. See aga vigastab hambaemaili ja igemeid.

Võrreldes käsiharjaga aitab elektriline hambahari tõhusamalt puhastada. Selle harjapea on piisavalt väike, et jõuda ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nagu tagumised hambad. Igale pereliikmele ei pea ostma oma elektrilise hambaharja nn käepidet, vaid piisab isiklikest otsikutest. Pärast pesemist tuleb ka elektrilise hambaharja käepide üle loputada ja kuivatada.

Ära unusta hambaniiti!

Hambaniidi valikul ei ole suurt vahet, kas see on vahatatud või fluoriga, peaasi, et kasutamise tehnika oleks õige. Niit peab nii keele kui ka põse poolt liikuma kontaktis hamba küljega. Samal ajal peaks niiti paar-kolm korda edasi-tagasi liigutama ja sama kordama teise hambaga. Lihtsalt niidi lükkamine hammaste vahele võib küll eemaldada suuremad toidutükid, kuid ei puhasta katust. Niiditada tuleks enne hammaste pesemist, et hambapasta jõuaks ka hambavahedesse.

Keelekaabitsat võib kasutada, kuid see ei ole kohustuslik. Keelekaabitsat tuleb õrnalt tõmmata keele pinnal tagant ette, eemaldades baktereid ja toidujääke, mis võivad põhjustada halba hingeõhku.

Millist hambapastat valida?

Hambapasta võiks sisaldada fluori, sest see aitab kaitsta hambaid kaariese eest. Herneterasuurune pastahulk, mida harjamisel kasutatakse, on nii väike, et terviseohtu ei pea kartma. Tavalised käsimüügis olevad pastad on üldiselt igapäevaseks pesuks piisavad. Kui on probleeme hambakivi, rohke katu või veritsevate igemetega, võib hambaarst soovitada spetsiaalseid hambapastasid.

Valgendavate hambapastadega võib pesta aeg-ajalt, näiteks mõned päevad enne tähtsamat sündmust. Pidevaks kasutamiseks need ei sobi, sest on abrasiivsed. Ka söega hambapastad võivad kulutada hambaemaili, muutes hambad aja jooksul hoopis kollakamaks. Ükski valgendav hambapasta ei valgenda tegelikult hambaid, vaid hõõrub maha katu pigmendi. Kui soovitakse hambaid valgendada, tuleks pöörduda hambaarsti poole, et leida selleks sobiv protseduur.

Igemeääred puhtaks

Hambad saavad katust puhtaks õige harjamisega. Selleks tuleb harja hoida hammaste suhtes 45kraadise nurga all. Nii pääseb hari pesema hammaste külgi ja ka igemeäärt. Lisaks võib teha kergeid ringikujulisi liigutusi. Pesu tuleks lõpetada mälumispindade harjamisega. Elektrilise hambaharja kasutamisel ei ole vaja ise harjaga ringjaid liigutusi teha – piisab, kui hoida harja õiges asendis ja libistada hammas hamba haaval mööda hambakaart.

Kui sa ei tea, kas sinu hambad ikka saavad harjamisega puhtaks, võid seda testida hambakattu esile toovate närimistablettidega. Nende abil näed kohe ära, kust on jäänud pesemata.

Youtube’is leidub mitmeid õpetusvideoid, mida võib otsida märksõnaga hambapesu bass-tehnika (ingl k Bass Technique of Toothbrushing).

Kas kasutada suuloputusvett?

Suuloputusvesi ei ole igapäevaselt vajalik. Sellega võib loputada arsti soovitusel näiteks pärast kirurgilisi protseduure või aktiivse kaariese raviks. Kui aga tingimata soovitakse suuloputusvett iga päev kasutada, peaks see olema ilma alkoholita, sest alkohol kuivatab suud ja võib soodustada kaariese teket.

Artikkel ilmus ajakirjas Tervis Pluss 25.10.2024

Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT