Tänu mikroskoobile on hambaravi muutunud oluliselt säästvamaks ja patsiendile vähem traumeerivaks.

Tihti võib juhtuda, et hambaarstile minnes  tabab inimest halb üllatus – arst teatab, et hambal oleks vaja teha juureravi. Aga mis see endast kujutab? Miks seda on vaja teha ja kuidas seda tehakse?

Kristi Tähepõld

HAMBAARST
Hamba sees paikneb hambanärvide  ja veresoonte süsteem, mida nimetatakse pulbiks. Teatud puhkudel võib see süsteem saada pöördumatult kahjustada ja hambanärv muutub põletikuliseks ja „sureb“. Põhjuseks võib olla näiteks hambaauk ehk kaaries, mis on väga sügavale jõudnud, trauma või ulatuslik täidis ehk hambaplomm. Surnud närv on aga ideaalne kasvukeskkond erinevatele haigusi tekitavatele mikroobidele  – „pisikutele“. Seepärast on vaja kogu surnud närvikude hambast ja hambajuurtes olevatest närvikanalitest välja puhastada. Seda protseduuri nimetataksegi juureraviks.

Juurekanalite puhastamiseks kasutatakse tänapäeval peeneid nõelataolisi viile ja puure. Kuna ravi eesmärk on saada kanalid võimalikult puhtaks (steriilseks), on oluline kogu protseduuriks hammas spetsiaalse kummiga (kofferdamiga) ülejäänud suukeskkonnast eraldada. See hoiab ära ka selle, et erinevad kanged ravimlahused, mida juureravi käigus kasutatakse, ei satuks patsiendile suhu.

Juurekanalite süsteem on väga kitsas ja keeruline. Enamasti on kanalid ka rohkem või vähem kõverad.

Juurekanalid

Just seepärast on kaasaegse juureravi lahutamatu osa mikroskoop, mis võimaldab arstil näha hammast ja juurekanalites toimuvat kuni 20 korda suuremalt. Kuna mikroskoobil on ka väga tugev valgustus, siis võib arst näha teatud juhtudel isegi juurekanalit seestpoolt kuni lõpuni välja. See aga on juureravi eduka õnnestumise kohalt väga oluline – tänu mikroskoobile on arstil võimalik visuaalse kontrolli all teostada ravi, mida varasemalt tuli teha „pimesi ja tunde järgi“. Mikroskoobiga saab veenduda, et nt. ümberravi korral saab juurekanalitest välja puhastatud kogu vana juuretäidis; saab leida eriti kitsaid lisakanaleid,mis varasemalt ravimata jäid, kuna arst neid lihtsalt ilma mikroskoobita ei näinud; on võimalik eemaldada kanalisse murdunud instrumente; tuvastada hambas olevaid mõrasid, kontrollida juuretäidise tihedust ja veel palju muud, mis kõik on oluliselt tõstnud ravi õnnestumisprotsenti ja aitab vältida nende hammaste asjatut juureravi, mis nt. juuremõra tõttu niikuinii tulemust ei annaks. Tänu väga heale suurendusele ja valgustusele näeb arst kergemini erinevatesse hambas olevatesse nurgatagustesse ja kitsustesse ja pole enam vaja nii palju hambakude eemaldada  nagu varem ehk mikroskoobi all on võimalik teostada hambaravi oluliselt säästvamalt hamba suhtes. Mida vähem hambakude eemaldatakse, seda tugevam hammas jääb ja seda parem on ta prognoos.

Kuigi algselt kasutati mikroskoopi hambaravis peamiselt just juureravide tegemiseks, siis nüüdseks on  ta asendamatu abimees ka kõigis ülejäänud valdkondades – kaariese ravis, kirurgias, proteesimises ja ka hamba kinnituskudede haiguste ravis.

Näiteks kaariese ravis saab arst veenduda, et puuritakse ära nii vähe hambakude kui võimalik, aga just täpselt nii palju kui vaja. Saab paremini kontrollida täidiste kvaliteeti ja täpsust – mida vähem jääb plommile konarusi ja „rippuvaid“ ääri – servi, seda vähem kinnitub sinna hambakattu ja mikroobe ning seda väiksem on tõenäosus, et varsti hakkab plommi servast arenema uuesti kaaries. Seega on mikroskoobi kontrolli all pandud täidiste eluiga pikem.

dr Tähepõld

Mikroskoobiga saab eriti hästi hinnata ka näiteks hambakroonide ja laminaatide istuvust ehk täpsust. Jällegi, mida täpsemad on nende servad, seda vähem sinna mikroobid kinnituda saavad ja seda pikem on nende ülesehituste eluiga. Kirurgilised protseduurid on tänu mikroskoobile muutunud oluliselt säästvamaks ja patsiendile vähem traumeerivaks ning neid on loomulikult võimalik teostada ka oluliselt täpsemalt.

Seega võib kokkuvõtteks öelda, et mikroskoobi kasutusele võtt hambaravis on teinud teostatavad protseduurid oluliselt hammast säästvamaks ning avanud arstidele täiesti uue maailma. Nüüd on võimalik näha hambas kohtadesse, kuhu varem ei näinud ning leida ja ravida probleeme, mida oli raske palja silmaga tuvastada.

Aga nagu auto vajab sõitmiseks tarka ja oskajat juhti, tuleb sama öelda ka mikroskoobi kohta – mikroskoop ise ei ravi ühtegi hammast, see on vaid abivahend arstile, kelle tööst sõltub ravi lõpptulemus.

Dr Kristi Tähepõld
Merimetsa Hambakliiniku Kreutzwaldi filiaali hambaarst

Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT