Kartlik patsient – dr Ene Nagel-Königswieser

Seltskonnas võõraste inimestega suheldes jõuab jutujärg varem või hiljem töö ja seega ka minu ameti juurde ning kuuldes, et olen hambaarst, võib reaktsioonid jagada kahte suurde rühma. Vestluspartner võib hõisata rõõmsalt laia naeratusega, et tal on nii hea hambaarst, kellega ta on väga rahul, kuid üsna tihti võib kahjuks kuulda ka: “Oi, ma vihkan hambaarste!” või “Ma kardan hambaarsti!”. Kuna olen sellisteks väljaütlemisteks juba eos valmis, siis ma isiklikult ei solvu ning pigem uurin, kuidas sellised veendumused on tekkinud ja miks inimesed endiselt hambaarsti kardavad.
Tavaliselt on hirm tekkinud pärast ebameeldivat kogemust hambaarsti juures. Alati ei pruugigi tegemist olla minevikus toimunud valusa protseduuriga, vaid hoopis puuduliku kommunikatsiooniga arsti ja patsiendi vahel. Ärevusel ja ärevusel on vahe. Väga paljud inimesed tunnevad enne hambaarstile minekut kerget ärevust. Teatud hulgal inimestel on aga keskmine või kõrge ärevusefoon, kuid sellegipoolest käivad nad regulaarselt hambaarsti vastuvõtul. Kui inimene on kartlik, siis iga negatiivne kogemus võib tema hambaravi käitumise harjumusi muuta. Nii võibki juhtuda, et patsient jõuab meieni vaid esmaabi korras ja pärast kiireloomulise mure lahendamist hoiab hambaravi kabinetist taas eemale. Kuid suus olevad probleemid iseenesest ei lahene ning ravi saamata suu olukord pidevalt halveneb, sellepärast julgustan ka kartlikke patsiente kindlasti pöörduma arsti vastuvõtule. Proovime alati välja selgitada, kust probleemid alguse said ja kui palju saab inimene ise ära teha, et olukorda kontrolli alla saada. Kuid ennekõike oleme me rõõmsad, et te tee meie juurde üles leidsite, sest sellest hetkest saab asi minna vaid paremaks!

Hambaraviärevusega patsient on suure tõenäosusega juba rahutu paar päeva enne visiiti, tal võib esineda isegi uneprobleeme. Vastuvõtupäeval võib ta aja vahel ka tühistada või lausa jätta tulemata. Hambaravitoolis võib inimene kogeda erinevaid kehalisi reaktsioone – higistamine, südamepekslemine, lihaspinge, pearinglus jm. Skandinaavias on sellist ärevust palju uuritud ja esinemissagedus on küllaltki lai: 4-30% rahvastikust. Seega te ei ole oma mures üksi Nagu näha on kartlikke patsiente päris palju ja me hambaarstidena oskame sellega arvestada. Samuti teame, et inimesed tunnevad ka teatud piinlikkust ja häbi. Arstina üritan luua vastuvõtul alati õhustikku, kus inimene tunneb ennast turvaliselt.
Teatud respekt hammaste raviga seonduva ees on täiesti loomulik. Tegemist on inimese jaoks väga intiimsete protseduuridega ning ennekõike on vajalik luua usaldav side arsti ja patsiendi vahel. Kuidas siis selleni jõuda? See algab juba kogu kliinikus valitsevast õhkkonnast. Rahulik ja sõbralik atmosfäär, lõõgastav muusika, tähelepanelik personal. Kui patsient jõuab minu vastuvõtule esmakordselt, siis kõigepealt vestlen ja uurin- millega seoses patsient pöördus, millised on olnud eelnevad kogemused, kas hambaravitoolis on tekkinud varem ärevust. Üldiselt inimesed lõõgastuvad kiirelt, kui neid kuulatakse ja püütakse mõista. Kui ma märkan, et tegemist on kartliku patsiendiga, siis ma üritan ärevusfooni juba enne tooli istumist rahulike selgitustega maha võtta. Kirjeldan, mis ees ootab ja selgitan protseduuri käiku. Toolis olles kommenteerin alustuseks igat enda liigutust ning küsin tagasisidet. Vahel lõõgastab õhustikku ja patsiendi meelt ka huumor. Kahtlemata võtab selline töötamine veidike kauem aega, kuid alguses investeeritud aeg teeb hilisema töö patsiendiga tunduvalt lihtsamaks. Edukas esimene visiit on edasise hea koostöö alus. Ravi lõpus ei oskaks kõrvaltvaataja aimatagi, et tegu oli algselt argliku patsiendiga. Kui patsient suudab oma hirmudest üle olla ja vahel ka päriselt üle saada, siis teeb see ka minul arstina südame soojaks.
Ennekõike on ikkagi võti suhtluses. Muidugi võib tekkida olukordi, kus protseduur võib olla ka veidi valulik või kõik ei lähe nii nagu algselt planeeritud. Kogemus aga näitab, et kui inimest ebamugavusteks ette valmistada ja jagada töö käigus selgitusi, siis ta talub seda ka paremini. Ebamugavaks jääb hambaravi teatul määral alati. Seejuures mitte ainult kõige enam räägitud süsti tegemine või puurimine. Tuimestussüsti saab kusjuures teha täiesti valutult ja puurimine on seejärel pingevaba nii patsiendile kui ka arstile. Kuid eks ka kõik need instrumendid ja hääled, imurid ja toimetamine vahel päris sügaval suus, ei ole just meeldivad tegevused. Oleme ju arstidena ka ise patsiendid, seega teame väga hästi, kuidas poleerimiskumm hamba peal väriseb, kuidas suulae või keele puudutamine tekitab ebameeldivaid reflekse või kuidas imur suu ära kuivatab. Seepärast katsume alati visiidi aja hoida nii lühikese kui võimalik ning tegutseda võimalikult operatiivselt.
Lisaks on meil kabinetis väikesed abivahendid. Patsiendile saab kätte anda stressipalli või Pop It!’i. Püüame niipalju kui võimalik vastu tulla patsiendi soovidele. Kui pikali olles hakkab valutama käsi, oleme sättinud käe alla padja, mis leevendaks ebamugavust või kui ärevusest tekib külmatunne, paneme teki peale. Kui vahepael on vaja püsti tõusta ja sirutada, siis võimaldame seda. Hea on juba aega broneerides julgelt oma hirmu ja muresid mainida, siis saab viisiidiaega vastavalt planeerida.

Meie kliinikus ei teostata äreval patsiendil protseduure narkoosis, sest oleme suunanud oma fookuse põhjustega tegelemisele, kuna hambaravi vajadus ei ole elus ühekordne. Eriti kartlikele patsientidele on meil kasutusel aga rahustav ravim, mis on kerge ja lühiajalise toimega. Seda manustatakse suu kaudu enne protseduuri algust. Patsient viiakse väga lõdvestunud ja rahulikku seisundisse, mis on võrreldav kerge uimasuse või unisusega. Tegemist on teadvusel oleku sedatsiooniga protseduuri ajal. Kui patsient soovib selliselt teostatavat hambaravi, siis tuleks kliinikusse tulla saatjaga, sest ravimi toime ei pruugi olla kliinikust lahkudes veel täielikult kadunud. Ka autorooli pole mõistlik kohe asuda.

Kokkuvõtteks võib öelda: nagu alati, on igale probleemile olemas lahendus. Saame aidata ka kartlikku patsienti ning tervise seisukohast ei tohiks kindlasti hambaarsti vastuvõtule tulekut edasi lükata. Mida enam suu olukord halveneb, seda keerulisemaks kujuneb töö ning seda vaevalisem on kogu protseduur ka patsiendile. Sellegipoolest ei tasu peljata ka neil, kel on jäänud sisse pikem paus! Töid saab teostada sobivas tempos, olenevalt patsiendi vajadustest ja võimalustest. Regulaarne hambaarsti külastamine hoiab teie hambad korras ja lisaks on see ka võti hambaravi hirmust ülesaamiseks!
Rõõmsate kohtumisteni hambaravitoolis!

Dr Ene Nagel-Königswieser, Merimetsa Hambakliiniku hambaarst

Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT