Halb hingeõhk: piinlik probleem, millel on tõsised tervisetagajärjed. Kuidas leida üles põhjus?

Halb hingeõhk võib mingil eluhetkel kimbutada kõiki inimesi. Ainult hambapesuga sellest lahti ei saa. Selleks tuleb üles leida halva lõhna tekkimise põhjus.

Laura Saarlo

HAMBAARST
Hingeõhu kontrolliks pihku hingamine tõest vastust anda ei pruugi, sest inimene ise seda tavaliselt ei tunne. Nii võib sõbra või kolleegi vihjamisi ulatatud närimiskumm tulla üsna ootamatult. Ajutine halb hingeõhk võib tekkida peale pikka kõnepidamist, teatud toitude söömist või tühja kõhuga. Halitoos ehk krooniline halb hingeõhk kestab aga pikemalt. Enamasti on see mõne terviseprobleemi sümptom.
Kõige esimesena peaks halva hingeõhu põhjuseid otsima suust ja üle vaatama oma suuhügieeni harjumused. Põhireegel on, et hambaid tuleb pesta kaks minutit hommikul ja õhtul. Hambaarst Laura Saarlo rõhutab, et ainult harjamisest siiski ei piisa. „Hambavahedesse koguneb toidujääkidest ja katust 40–45%. Kuna suus on soe ja niiske, lähevad toidujäägid seal kiirelt roiskuma.“ Hambaarst võrdleb seda protsessi koduse biojäätmete prügikastiga, mis paari päevaga haisema hakkab. Samamoodi juhtub toiduga meie hammaste vahel. Sellepärast on lisaks harjamisele oluline ka hambaniidi või -harjakese kasutamine hambavahede puhastamiseks. Saarlo soovitab niiditada enne hammaste harjamist.

Hambavahede niiditamine jäetakse paraku enamasti vahele. Sellel on aga omad tagajärjed – hammaste vahele koguneb katt, millest tekib halb hingeõhk ja hambakivi ning igemed hakkavad veritsema. Kui igemepõletikku ei ravita, võib see areneda edasi paradontiidiks. Halvimal juhul võib see tähendada hammaste väljakukkumist. Hambakivi on Eestis suur probleem mitte ainult inimeste halva suuhügieeni, vaid ka lubjarikka põhjavee pärast.

Puhastamist vajab ka keel

„Teen oma töös palju ennetavat hammaste puhastamist. Näitan patsientidele, kuidas õigesti niiditada. Paljudele tuleb see suure üllatusena,“ tõdeb Saarlo ja soovitab hambaarsti visiitidel julgemalt hammaste puhastamise kohta nõu küsida. Nii saab ennetada väga palju probleeme. „Järsku tekkinud halva hingeõhu põhjuseks võivadki olla hambakivi või kaaries. Kui need korda teha, läheb ka hingeõhk paremaks,“ ütleb ta.

Teinekord võib halva hingeõhu põhjuseks olla väga kurruline keel. Katt koguneb just keele tagaossa, kus see haisema hakkab. Selle vältimiseks tuleks keelt puhastada spetsiaalse kaabitsaga. Hambahari keele puhastamiseks ei sobi, sest on liiga pehme. Kaabitsa kasutamisel tuleks vältida liiga tugevat kraapimist.

Halba hingeõhku tekitab ka suukuivus. Selle põhjuseks võivad olla ravimid, nagu näiteks antidepressandid ja vererõhuravimid. Erinevate haiguste ja ravimite tõttu ongi suukuivus levinud peamiselt vanematel inimestel. Hambaarst soovitab sellisel juhul kasutada apteegis müüdavaid sülje eritust soodustavaid pastille või geeli.

Kui hambaarst on suu ja hambad üle vaadanud ning leidnud, et need on korras, võib halva hingeõhu põhjus peituda mujal organismis. Sellisel juhul tasub pöörduda perearsti poole. Halb lõhn võib tekkida hingamisteedes, kui on kopsupõletik, nina on pikalt nohune või lastel adenoidid. Limaskestade pidev turse võib soodustada suuhingamist. Kuna suu kaudu hingamine kuivatab suud, tekib ka halb lõhn.

Ka seedimisprobleemid ja refluks võivad tekitada halba hingeõhku. Ajutine halb lõhn võib tulla näiteks kohvist, vürtsisest toidust, küüslaugust, sibulast ja tubakast.

Neli küsimust hambaarst dr Laura Saarlole:

Kas hambaid tuleb hommikul pesta enne või pärast sööki?
„Hommikul peaks üheks esimeseks tegevuseks olema hammaste pesu. Öösel väheneb süljeeritus, millel on suule puhastav mõju. Kuna hambad on öösel kuivad, tekib neile katukiht. See oleks vaja hommikul esimese asjana kohe ära pesta.“

Kui hea on igapäevane suuloputusvee kasutamine?
„Ilma hambaarsti või teise suutervise eksperdi soovituseta ei peaks suuvett igapäevaselt kasutama. Käismüügis olevad suuloputusveed sisaldavad enamasti alkoholi, mis kuivatab suud. Kuivas suus jällegi tekib halb hingeõhk.“

Kas hea suuhügieeni hoidmiseks peaks nätsu närima?
„Pigem mitte või kui nätsu närida, siis üks-kaks minutit. Kui näts jääb pooleks tunniks või kauemakski suhu, siis võib lõualiigestele liiga teha. Värskendav ja happelisust tasakaalustav mõju on nätsul lühiajaline. Oma patsientidele soovitan ma pigem ksülitoliga pastille. Selle puruksnärimine võtab pool minutit. Pastill neutraliseerib suus happelisuse. Kui probleemiks on pidev halb hingeõhk, peaks selle nätsuga varjamise asemel külastama hambaarsti.“

Kuidas aru saada kas hingeõhk haiseb?
„Selleks on kaks viisi – kas hingata ise peopessa ja nuusutada või uurida mõnelt lähedaselt, kas ta on tundnud tema halba hingeõhku. Olemas on ka halimeeter, mis mõõdab hingeõhus olevaid väävliosakesi, kuid see masin pole väga levinud.“

Suuhügieenile võib kasuks tulla oil pulling

Ayurvedast pärit oil pulling’us kasutatakse erinevaid taimseid õlisid, et organismi toksiinidest puhastada. Kuigi õli suus loksutamine võib kaasa aidata paremale suuhügieenile, siis hambaharja ja -niiti see ei asenda.

Oil pulling’ut võiks teha hommikul enne hammaste harjamist. Selleks pane suhu üks supilusikatäis kookosõli. Suus muutub see soojusega vedelaks. Liiguta õli ühest põsest teise vähemalt 10 minutit. Seejärel sülita õli suust välja salvrätikusse ja viska prügikasti, sest kraanikausis võib see tekitada ummistuse.

Artikkel ilmus ajakirjas Tervis Pluss 12.08.2024

Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT