Tundlikud hambad – dr Laura Saarlo

…ehk mõne sõnaga tundlikest hammastest

Inimorganismi kõige tugevamaks materjaliks on hambaemail, mis katab ja kaitseb meie terve hamba krooni. Tsement kaitseb omakorda juure pinda igemepiiril. Dentiin asetseb emaili ja tsemendikihi all ning pole enam nii tugeva struktuuriga. Dentiin on tunduvalt poorsem ja kulub kiiremini. Kui hammas on kaotanud oma pealmise kaitsva kihi, siis liigub signaal ärritajast (külm, magus, kuum) hamba keskel oleva närvi suunas mööda mikroskoopilisi, veega täidetud kanalikesi. See väljendub tundlikkuse ja ebameeldivustundena. Tundlikkus võib teinekord olla niivõrd väljenduslik, et muudab meie söömis-, joomis- ja hingamisharjumusi.
Hammaste tundlikkuse üks sagedamaid põhjuseid on valed suuhügieenivõtted. Pea meeles harjata hambaid vähemalt kaks korda päevas. Katt, mis päeva jooksul hambakaela piirkonda koguneb on oma koostiselt happeline ning tekitab sinu hammastel aja jooksul tundlikust. Katule kinnituvad eriti agaralt hambakaariest tekitavad bakterite massid. Hammaste harjamiseks võta aega. Tee seda rahulikult ning peegli ees. Vaata ja jälgi, mida sa teed. On kummaline, et paljudel meist on aega ennast tundide kaupa peegli ees sättida, teha veatu meik ja võrratu soeng. Aga hammaste harjamisele ei pöörata üldse tähelepanu ega raatsita kulutada sellele isegi minutit. Elektrilise harjaga pestes saab hambad puhtaks kahe minutiga, kuid käsitsi pestes vajad vähemalt topelt aega, seega 4-5 minutit. Kaks minutit hammaste harjamist on vajalik juba seetõttu, et hambapastas olevad mineraalained saaksid hamba pinnal mõjuda. Peale harjamist väldi suu loputamist veega, sülita välja liigne vaht ning las pastas sisalduvad head ained tugevdavad sinu hambaid ka peale harjamist.
Hambaemail on küll inimorganismi tugevaim materjal, kuid sellegi poolest, kui seda piisavalt jõuliselt hõõruda, siis hakkab see kuluma. Lisaks soodustavad kulumist happelised toidud ja joogid. Proovi jätta söömise ja hammaste pesemise vahele vähemalt 30 minutit. Kui oled eelnevalt söönud happelist toitu või jooki, siis proovi vältida hammaste pesu vähemalt tund aega. Kui hambaid vahetult peale söömist/joomist harjata, siis emaili pind on happerünnaku tõttu pehmemaks muutunud ja sa hõõrud igal korral imeõhukese kihi hammast kaitsvast emailist ära. Peale söömist- joomist neutraliseerib sinu suu keskkonda suhkruvaba, eelistatult ksülitooli sisaldav närimiskumm ja pastill.
Tänapäeval on väga popp tervislik toitumine, seda rohkete smuutide, mahlade, marjade, puuviljade ning salatite söömisega. Peab olema ettevaatlik, happelised toidud ja joogid lahustavad hambaemaililt kaitsvad mineraalained välja ning tekitavad hamba pinnal erosiooni. See väljendub väikeste tundlike lohukestega hamba mälumispinnal.
Mina olen veetnud oma lapsepõlve suved maal. Vanaemal oli suur aed täis marjapõõsaid ning puuviljapuid. Lapsena oli tavaline, et kui oli janu, siis pakuti meile janu kustutuseks ise valmistatud õuna- ja sõstramahlast morssi. Õues ringi joostes ja mängides oli igati normaalne, et põõsa pealt läks suhu peotäis marju, poole tunni pärast ampsasin peale pirni ning siis juba ploomi. See kõik on mulle kaasa toonud hambavaaba ehk emaili kulumise ning tundlikud hambad. Aeg-ajalt valitseb mu suus totaalne õunahooaeg. See tähendab, et kui ma söön ohtralt marju ja puuvilju (näiteks suve algul, kui tänavatele tekivad letid ahvatlevate maasikate murelite jms, suve lõpul, kui oma aias saavad valmis esimesed õunad, metsas küpsevad mustikad ning pohlad ja loomulikult enne jõule kui lettidele jõuavad mahlased mandariinid), siis peale paari päeva maiustamist on mu hambad nii valusad, et väga vaevaline on üldse midagi peale maitsetu kaerahelbepudru ja kodujuustu süüa.

• Janujoogiks eelista vett!
• Proovi vältida pidevat happerünnakut oma suus ning pea söögikordade ja näksimiste vahel paari-kolmetunniseid pause
• Lase oma hammastel puhata

Hambaharja valides eelista pehmet või eriti pehmet (ultrasoft) harja. Kui pärast mõnda nädalat pehme harjaga pesemist sinu hambahari meenutab pigem põõsast, kui hambaharja ja tahad haarata hoopis tugevamate harjastega harja, siis tegelikult tuleks mitte vahetada harja, vaid oma pesemistehnikat. Tõenäoliselt surud sa harjamisel hambaharja liialt tugevalt hammaste vastu. See võib tekitada hammaste liigset kulumist, seda just hammaste kaela piirkonnas, ning viib ülitundlikkuse tekkimiseni. Hoia hambaharja käes nagu pliiatsit. Teinekord võib olla abi sellest, kui vahetad harja teise kätte (paremakäelised vaskusse ja vasakukäelised paremasse).
Pikaajaline valgendava hambapasta kasutamine võib samuti liigselt sinu hambavaapa kulutada. Sageli on valgendavate hambapastade koostis abrasiivsema ehk teralisema koostisega ning see kulutab liialt hamba pinda. Valgendavaid pastasid võib loomulikult kasutada, aga mitte igapäevaselt ja kuude-aastate kaupa. Pese valgendava pastaga näiteks enne olulisi üritusi ja sündmusi, kui tahad oma naeratus säravamaks muuta. Valgendavate pastade valgendav efekt seisneb hammastele kogunenud pigmendi ning katu eemaldamises, hamba enda loomulikku tooni nad ei muuda.
Lisaks pastale ja harjale tuleb igapäevaselt puhastada ka hammaste vahesid, seda siis niidi või vaheharjaga. Kahjuks ei eemalda suuloputusvahendid kattu meie hammaste vahedest ning seetõttu peab seda tegema mehaaniliselt. Tänapäeval on kaubanduses palju erinevaid ja viguritega hambaniite ning kõik leiavad endale meelepärase. Hambaarstile tulles küsi julgelt, et sulle näidataks kuidas niiti korrektselt kasutada. Oma praktikas olen sageli näinud, et hambaniiti ei osata kasutada nii, et see puhastaks hammastele kogunenud katu.
Lisaks väärad suuhügieeniharjumused, tekitavad hammaste tundlikust ka igemeprobleemid ja hambakaaries. Seetõttu ei tohiks eirata seda, kui valulikud episoodid kipuvad sagenema ja pikenema.
Igemepõletik tekitab tihti ebamugavustunnet, pakitsust ja valu sinu suus. Esineb igemete veritsemist hammaste puhastamisel. Varane igemehaiguste diagnoosimine on ülimalt oluline ravi parima tulemuse saavutamiseks. Mida kaugemale areneb igemehaigus, seda kehvem on prognoos ja keerulisem ning pikaajalisem ravi. Vahel piisab vaid professionaalsest hammaste puhastamisest, mida teostab sinu hambaarst või suuhügienist, kuid kui katt ning hambakivi on levinud sügavamale igeme alla, siis hakkab tasapisi hävinema hammast luu sees kinni hoidev kinnituskude ja halvimal juhul võib patsient kaotada hamba.
Hambakaaries ei pruugi olla alati silmale nähtav ning vajab võimalikult kiiret parandamist enne kui auk jõuab areneda hamba sügavamatesse kihtidesse ning haarata ja tekitada põletikku hamba sees olevas närvis. Sellisel juhul on hamba säilitamiseks vajalik teostada keerukamaid ning kallimaid protseduure.
Lisandunud tundlikkus võib tekkida hambas, mis on äsja näiteks juureravitud. See läheb üldjuhul üle mõne päevaga. Teinekord muutub hammas valulikuks peale seda, kui sinna on asetatud komposiittäidis. Sellisel juhul võib hammas valulik olla lausa mitu nädalat ja mõnel juhul võib see kesta kuni paar kuud. Hambaarstile on vaja pöörduda sellisel juhul, kui valu suureneb päev-päevalt ja muutub kestvaks ning segab ööund.
Ühtset ning kuldset reeglit tundlike hammaste raviks ei ole. Esmalt soovitaksin proovida ja katsetada tundlikele hammastele spetsiaalselt mõeldud hambapastasid ja suuvett. Siinkohal tuleb meeles pidada, et leevendust ei saa kohe peale esimest kasutuskorda. Üldjuhul on vaja neid tarvitada regulaarselt pikema aja vältel nädalaid või isegi kuid. Kui hambapastast ei tundu kasu olevat, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole. Vähendamaks hammaste tundlikust saab neid katta lakiga. Lakke on palju ja erineva tugevusega. Aja möödudes kaitsekiht kulub siiski maha ja protseduuri tuleb korrata. Kui lakkimisest ei ole kasu ja hammas reageerib endiselt külmale ja magusal, siis võib kasu olla kulunud kohtadele täidismaterjali asetamisest. Radikaalsema lahendusena on juba hamba juureravi, mille tulemusel puhastatakse välja hamba sisemuses olev närv, mis reageerib ärritusele, või hamba katmine krooniga.
Kõige tähtsam on siiski käia oma hambaarstil regulaarselt hambaid kontrollimas. Tema oskab vaadata, kas tegu on vaid tundliku hambaga või millegi muuga, mis vajab ravimist.

Dr Laura Saarlo
Merimetsa Hambakliiniku hambaarst

Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT