Ravime, mida näeme

Tänu mikroskoobile on hambaravi muutunud oluliselt säästvamaks ja patsiendile vähem traumeerivaks.

Mikroskoobi kasutuselevõtt hambaravis on teinud teostatavad protseduurid oluliselt hammast säästvamaks ning avanud arstidele hoopis uue maailma. Nüüd näeb hambas kohtadesse, kuhu varem ei näinud ning leida ja ravida probleeme, mida oli raske palja silmaga tuvastada.

Ent nagu iga auto vajab sõitmiseks tarka ja oskajat juhti, tuleb sama öelda ka mikroskoobi kohta – mikroskoop ise ei ravi ühtegi hammast, see on vaid abivahend arstile, kelle tööst sõltub ravi lõpptulemus.

Kristi Tähepõld

HAMBAARST
Üsna sageli võib juhtuda, et hambaarstile minnes tabab ees halb üllatus – arst teatab, et hambale on vaja teha juureravi. Aga mida see endast kujutab? Miks seda vaja teha on ja kuidas seda tehakse?

Hamba sees paikneb hambanärvide ja veresoonte süsteem, mida nimetatakse pulbiks. Teatud puhkudel võib see süsteem pöördumatult kahjustatud saada ja hambanärv muutub põletikuliseks ning sureb. Põhjuseks võib olla näiteks hambaauk ehk kaaries, mis on väga sügavale jõudnud, trauma või ulatuslik täidis ehk hambaplomm. Surnud närv on aga ideaalne kasvukeskkond haigusi tekitavatele mikroobidele – pisikutele. Seepärast tuleb kogu surnud närvikude hambast ja hambajuurtes olevatest närvikanalitest välja puhastada – seda protseduuri nimetataksegi juureraviks.

Juurekanalite puhastamiseks kasutatakse tänapäeval peeneid nõelataolisi viile ja puure. Et ravi eesmärk on kanalid võimalikult puhtaks (steriilseks) saada, on oluline kogu protseduuri ajaks hammas spetsiaalse kummiga (kofferdamiga) ülejäänud suukeskkonnast eraldada. See hoiab ära ka selle, et juureravi käigus kasutatavad kanged ravimilahused ei satuks patsiendile suhu. Et juurekanalite süsteem on väga kitsas ja keeruline, on enamasti kanalid ka rohkem või vähem kõverad.

Mikroskoop on juureravi lahutamatu osa

Just seepärast on moodsa juureravi lahutamatu osa mikroskoop, mis võimaldab näha hammast ja juurekanalites toimuvat kuni 20 korda suuremalt. Et mikroskoobil on ka väga tugev valgustus, võib arst teatud juhtudel näha isegi juurekanalit seestpoolt kuni lõpuni välja. See on aga juureravi eduka õnnestumise kohalt väga oluline – tänu mikroskoobile saab arst visuaalse kontrolli all teostada ravi, mida varasemalt tuli teha n-ö pimesi ja tunde järgi. Mikroskoobi abil saab ka veenduda, et nt ümberravi korral saab juurekanalitest välja puhastatud kogu vana juuretäidis; saab leida eriti kitsaid lisakanaleid, mis varasemalt ravimata jäid, sest arst ei näinud neid lihtsalt mikroskoobita; saab eemaldada kanalisse murdunud instrumente; tuvastada hambas olevaid mõrasid, kontrollida juuretäidise tihedust ja veel palju muud, mis kõik on oluliselt tõstnud ravi õnnestumisprotsenti ja aitab vältida nende hammaste asjatut juureravi, mis näiteks juuremõra tõttu niikuinii tulemust ei annaks. Tänu väga heale suurendusele ja valgustusele näeb arst kergemini ka hambas olevatesse nurgatagustesse ja kitsustesse. Seetõttu pole enam vaja nii palju hambakude eemaldada nagu varem ehk mikroskoobi all saab teostada hambaravi hamba suhtes oluliselt säästvamalt. Mida vähem hambakude eemaldatakse, seda tugevam hammas jääb, ja seda parem on selle prognoos.

Kuigi algselt kasutati mikroskoopi hambaravis peamiselt just juureravis, siis nüüdseks on see asendamatu abimees ka kõigis ülejäänud valdkondades – kaariese ravis, kirurgias, proteesimises ja ka hamba kinnituskudede haiguste ravis.

Nii saab arst kaariese ravis veenduda, et puuritakse ära nii vähe hambakude kui võimalik, aga just täpselt nii palju kui vaja. Samuti saab paremini kontrollida täidiste kvaliteeti ja täpsust – mida vähem jääb plommile konarusi ja rippuvaid ääri ehk servi, seda vähem kinnitub sinna hambakattu ja mikroobe. Seda väiksem on ka tõenäosus, et varsti hakkab plommi servast uuesti kaaries arenema. Seega on mikroskoobi kontrolli all pandud täidiste eluiga pikem.

Mikroskoobiga saab eriti hästi hinnata ka näiteks hambakroonide ja laminaatide istuvust ehk täpsust. Jällegi – mida täpsemad on nende servad, seda vähem saavad sinna mikroobid kinnituda, ja seda pikem on nende ülesehituste eluiga. Kirurgilised protseduurid on tänu mikroskoobile muutunud oluliselt säästvamaks ja patsiendile vähem traumeerivaks ning neid on loomulikult võimalik teostada ka oluliselt täpsemalt.

Seega võib kokkuvõtteks öelda, et mikroskoobi kasutuselevõtt hambaravis on teinud teostatavad protseduurid oluliselt hammast säästvamaks ning avanud arstidele hoopis uue maailma. Nüüd näeb hambas kohtadesse, kuhu varem ei näinud ning leida ja ravida probleeme, mida oli raske palja silmaga tuvastada.

Ent nagu iga auto vajab sõitmiseks tarka ja oskajat juhti, tuleb sama öelda ka mikroskoobi kohta – mikroskoop ise ei ravi ühtegi hammast, see on vaid abivahend arstile, kelle tööst sõltub ravi lõpptulemus.

Dr Kristi Tähepõld
Merimetsa Hambakliiniku hambaarst Kreutzwaldi Hambakliinikus

Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT