Patsiendid pöörduvad hambaarsti poole peamiselt valu, tundlikkuse, mälumishäirete ja esteetiliste probleemide pärast. Neist hammaste kulumise tagajärjel tekkinud kaebusi esineb tänapäeval üha sagedamini. Hammaste kulumisel on mitmeid põhjuseid: suu happeline keskkond, hõõrdumine hammaste vahel, välised mehhaanilised jõud (näiteks liiga tugev hammaste harjamine), toidu mälumisel tekkiv kulumine, hammaste väändumine ja bioloogiline lagunemine. Hammaste kulumine võib olla tingitud ka hammaste liiga tugevast kokkusurumisest (bruksism).

Maret Kurrik

HAMBAARST | RESTAURATIIVNE HAMBARAVI

Põhjustest lähemalt…

Põhjuseid, miks suukeskkond muutub happeliseks võib olla mitmeid: reflukshaigus, buliimia, anoreksia, rasedus, alkoholi liigtarvitamine, karastus- ja spordijookide ning tsitrusviljade sage tarbimine, inhaleeritavad astma ravimid, näritav vitamiin C, mõningad rauapreparaadid. Ravimitest on erosiivsed aspiriin (lastes tabletil suus lahustuda või juua seda vees lahustununa) ja kõrge vererõhu ravimitel (sisaldavad hüdralasiin hüdrokloriidi) ning teistel lahustuvatel ravimitel. Samuti on esinenud erosiivset kulumist ujujatel kloorises vees ujumisest ning vasekaevanduses töötajatel, kes on eksponeeritud väävelhappele.
Hammaste kulumine on füsioloogiline vanusega kasvav protsess. Normaalne hambaemaili kulumine on 20-40 μm aastas. Hammaste kulumine on haiguslik, kui hambad on nii kulunud, et nad ei funktsioneeri enam efektiivselt, on muutunud tundlikuks, valutavad või rikuvad välimust.

Pildil on kulumine hapete toimel ehk hammaste erosioon, mil kõige enam kahjustuvad ülemiste hammaste suulae poolsed pinnad (näiteks kroonilise oksendamise tõttu).

Järgneval pildil on hammaste liigse hõõrdumise tagajärel tekkinud kulumine ehk atritsioon, mille tõttu hambad muutuvad lühemaks ja esihammaste lõikeservad pole enam teravad.

Välise jõu poolt tekitatud kulumist ehk abrasioone põhjustavad valed või ülemäärased suuhügieeniprotseduurid (liiga tugev hammaste harjamise tehnika, liiga abrasiivne hambapasta või liiga tugevate harjastega hambahari) või muud kahjulikud harjumused (näiteks pastaka otsa närimine).

Pildil on hammaste liiga tugevast harjamisest tingitud kulunud hambad. Hammast kaitsva emailikihi kadumise tõttu on juba hammastes tekkinud ka hambakaaries.

Kui öisele hammaste krigistamisele (hammaste hõõrdumine) lisandub õhtune happeliste jookide joomine või liigne organismi happesus, siis see soodustab kulumist veelgi. 

Riskifaktor hammaste erosiooni tekkimisel on tsitruseliste puuviljade tarvitamine rohkem kui kaks korda päevas, igapäevaselt karastusjookide, spordijookide või õunaäädika tarvitamine Uuringute järgi suurendab tsitruseliste  söömine rohkem kui kaks korda päevaserosiooni riski 37 korda.

Lisaks tsitruseliste mahladele on ka mõned taimeteed väga happelised (sidrun ja kibuvits pH on 2,6-3,0). Ka mõned maitsestatud ja gaseeritud mineraalveed on erosiivsed. Mineraalvee erosiivne efekt väheneb pärast karboniseeritud joogi seismist õhu käes vähemalt 30minutit või siis kui juua teda madalama temperatuuriga.

Kaltsiumi lisamine madala pH-ga jookidele vähendab nende erosiivset efekti. Näiteks piimatooted on mineraalidega üleküllastunud egapõhjusta emaili erosiooni. Mineraalide lisamisega ei saa emaili lahustumist alati ära hoida, küll aga saab peatada kulumise kiirust.

Hammaste erosioonini võib paradoksaalselt viia tervislik eluviis, mis enamasti tähendab regulaarset treeningut ning tervislikku dieeti rohkete puu- ja juurviljadega. Treening suurendab kehavedelike kaotust, viib dehüdratatsioonini ning vähendab hammaste kaitseks vajaliku sülje eritust. Suurenenud energia- ja vedelikuvajadust kompenseeritakse tihti madala pH-ga suhkruid sisaldatavate spordijookide tarvitamisega. Ülemäärane treening võib mõnedel juhtudel suurendada ka maohappe refluksi tekkimise võimalust.

Uuringute järgi on kõrgema erosiooniriskiga  ka  laktovegetariaanid vähenenud süljeerituse ja happeliste toitude tarvitamise tõttu. Erosiooni esinemine tõuseb ka noorte hulgas seoses elustiili ja toitumisharjumustega.

Hammaste ülitundlikkus

Peaaegu kolmandikul hammaste kulumisega patsientidest esineb hammaste ülitundlikkust. Uuringute järgi naistel rohkem kui meestel, kõige enam 30-40 a. vanustel.  Ülitundlikkust iseloomustab lühike terav valu, mis tekib, kuna paljastunud dentiini tõttu jõuab väline ärritus hambanärvini. Valu on tavaliselt kiire, lühiaegne ning terav.

Bruksism

Bruksism on parafunktsionaalne päevane ja/või öine hammaste hõõrdumine, krigistamine või kokkusurumine ning pole teadlik tegevus. Seda diagnoositakse hammastel olevate iseloomulike kulumisjälgede järgi ja esineda võib ka mälumislihaste väsimus või valulikkus. Bruksismi esineb täiskasvanud elanikkonnast umbes 10 %-l, kuid selle tekkepõhjused on lõplikult teadmata. Unes toimuval ja ärkveloleku bruksismil on erinevad põhjused. Ärkveloleku bruksismi iseloomustab tavaliselt hammaste kokkusurumine ning öist bruksismi nii hammaste kokkusurumine kui krigistamine.

Päevane bruksism on seotud kõrge päevase stressiga. Öine bruksim pärineb kesknärvisüsteemist ning on seotud kergema une faasis toimuvate nn mikroärkamistega. Bruksistid on vastuvõtlikumad psühhosomaatilistele häiretele, neil on suurem kalduvus muretsemisele, vaenulikkusele, depressioonile.  Norskajatel esineb bruksismi keskmisest enam kuna uneapnoe tõttu on uni pindmine.

Ka antidepressandid võivad peale pikaajalist kasutamist põhjustada bruksismi.

Suitsetajatel ning alkoholi ja kohvi tarvitajatel esineb suurem risk bruksismi tekkeks.

Sülg

Sülg on kõige tähtsam bioloogiline faktor võitluses erosiooni vastu.

Sülg puhastab suuõõnest toiduosakeste jäägid, suhkrud ja happed. Mineraaliderikas (kaltsium, fosfaadid, fluor) sülg neutraliseerib happeid, vähendades seeläbi erosiivsete ainete mõju ning käitub kaitsekilena, hoides ära emaili demineralisatsiooni.

Puhkeoleku sülje normaalne eritumise kiirus on 0,1ml/min ja stimuleeritud süljel on 1 ml/min ning normaalne sülje pH on 6,7 – 7,4.  Madala süljevoolusega inimestel (<0,1ml/min)  esineb viis korda rohkem hammaste erosiooni võrreldes normaalse sülje sekretsiooniga inimestega.

Suukuivust esineb umbes 20%-l populatsioonist, 30%-l üle 65a vanustest inimestest. Peamised süljeerituse vähendajad on ravimid (nt diureetikumid, trankvilisaatorid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid, parkinsonismi ravimid, hüpertensiooniravimid, sagedane hormoonesisaldavate inhalaatorite kasutamine), Sjögreni sündroom ning pea ja kaela kiiritusravi.

Hambaarsti roll

Hambaarsti roll on märgata hammaste kulumist, teavitada sellest patsienti, selgitada välja kulumise põhjused ja pakkuda vajalikku ravi. Üksolulisemaid külgi hammaste kulumise ennetuses on muutuste tegemine elustiilis ning toitumisharjumustes.

Kulunud hammaste kudesid saab enamasti taastada sõltuvalt kulumise raskusastmest kas valguskõvenevate täidismaterjalidega või siis keraamiliste laminaatide ja/või kroonidega.

Öise bruksismi korral kasutatakse hammaste ja ümbritsevate kudede kaitseks ning kulumise pidurdamiseks tavaliselt öökapet.

Dr Maret Kurrik
Restauratiivse hambaravi eriarst hammaste proteesimise erialal
Merimetsa Hambakliinik

Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT