Täisteenust pakkuv hambakliinik
nüüd ka kesklinnas: Kreutzwaldi Hambakliinik

  • Finnish
  • Eesti
  • English

Opening Hours : Vastuvõtud eelregistreerimisega E-R 8.30-19.00
  Contact : 640 5500

Korras piimahammastest tervete jäävhammasteni

Suuhügieniste ei ole Eestis väga palju ning sageli tekitab selline ametinimetus palju küsimusi. Ollakse ju harjunud kõigi suud ja hambaid puudutavate probleemidega külastama hambaarsti, kuid kas tasub oodata hetkeni, kuni tekivad probleemid ja on tarvis juba arstiabi?

Meie naaberriikides Soomes ja Rootsis on suuhügienistiteenus levinud ja patsiendid on teadlikud hambahaiguste ennetamise võimalustest. Suuhügienistil on selles kanda oluline roll, sest just tema on hambaarsti parem käsi ja abiline. Enamasti on hambaarstide töötempo kiire ning kui hakata olukorda analüüsima, selgub, et enamik arsti tööajast kulub n-ö tulekahju kustutamisele ehk peamiselt tuleb likvideerida haiguste tagajärgi. Sageli jäävad visiidid liiga lühikeseks, et pühendada aega hügieeniõpetusele või lihtsamate suuhügieeni parendavate protseduuride läbiviimisele.

Merimetsa Hambakliiniku suuhügienist Maarja Paberit tõdeb, et patsientide teadlikkus on siiski pidevalt kasvanud. On ju selge, et haiguse ennetamine on ka oluline kokkuhoid. Hammaste ravi ning proteesimine on sageli väga kulukad ning kui suu keskkond ei parane, võib ka proteeside või hambatäidiste eluiga olla oluliselt lühem.

Millega suuhügienist päevast päeva tegeleb?

Peamised protseduurid seisnevad hammastele kinnitunud hambakivi ja ladestuste eemaldamises. Eesmärgiks on patsiendi suu esmaselt saneerida ning luua sobivamad tingimused adekvaatseks suuhügieeniks. Sageli ütlevad patsiendid, et näiteks hambaniidi kasutamise tehnikast ei ole nad siiani õigesti aru saanud, ning töö käigus tekib küsimusi veelgi. Minu eesmärk on eelkõige aru saada patsiendi vajadustest ning tuvastada teatud probleemide põhjused. Patsiendid on näpunäidete eest väga tänulikud. Samuti viin läbi hammaste valgendamist, pigmentide eemaldamist ning hambatäidiste regulaarset hooldust. Kõik breketeid või ortodontilisi aparaate kandvad patsiendid on oodatud, sest sel perioodil on tunduvalt keerulisem suuhügieeni eest hoolt kanda ning kõrvaline abi võib osutuda vajalikuks.” Eriti oluline on suuhügienisti hinnangul laste ja noorukite hammaste regulaarne kontroll ning kindlasti tuleks arendada ja kujundada hügieeniharjumusi.

Millal tulla lapsega esimest korda arsti visiidile?

Isa ja poeg hambaid pesemasLapsega võiks suuhügienisti ja/või hambaarsti külastada vähemalt kaks korda aastas. Esimese visiidi suuhügienisti või hambaarsti juurde võiks teha juba 1–1,5-aastase lapsega. Loodetavasti pole sellises vanuses vaja hambaid ravida, kuid selliste visiitidega harjub laps hambaravikabinetiga ja sellega, et võõras inimene tema suus toimetab. Kodus ei tohiks lapsi aga mitte mingil juhul hirmutada hambaarsti, puurimise või süstiga. Maarja Kangur selgitab lähemalt, kuidas on suu- ja hambahaiguste areng seotud suuhügieeniga, ning mida teha, et vältida probleeme.
Kuna kaaries on nakkushaigus, siis nakatumise mõttes on kõige kriitilisem vanus 18.–30. elukuu. Kõige levinum hambakaariest tekitav mikroob on Streptococcus mutans, mille saab väikelaps enamasti emalt. Seega võiks väikelapsel olla toidunõud, mida teised ei kasuta, ning lutti ei tohiks panna enda ega vanemate vendade-õdede suhu. Seda on muidugi küllalt keeruline reaalses elus rangelt jälgida, kuid püüda tuleks siiski.

Mis on lutipudelikaaries?

Lapse hammaste kõige suurem vaenlane võib olla lutipudel. Lutipudelikaaries tekib siis, kui lapse hambad puutuvad liiga pikalt kokku süsivesikutega. Näiteks võib see tekkida juhul, kui panete lapse magama lutipudeliga, milles on mahl, suhkruvesi, piim vms. Samuti ei ole hea anda lapsele tema ärkvelolekul pidevalt magusaid jooke. Kõige tervislikum jook on puhas vesi. Kui laps on juba magusa joogiga harjunud, siis võiks hakata jooki iga päev üha rohkem veega lahjendama, kuni laps harjub veega oma janu kustutama.

Millal on õige aeg alustada lapse hammaste pesemisega?

Hammas pesus joonistus

Hammaste eest tuleks hoolitsema hakata juba esimese hamba suhulõikumisel. Nii väikese lapse suuhügieeni tarbeks on apteekides müügil silikoonist sõrmeotsaharjad ja fluorita imikupasta. Ka suuremate laste hambapesul oleks vajalik lapsevanema kaasabi, sest laps ise kipub pesema ainult esihambaid ning tagumised jäävad tähelepanuta. Tagumiste piimahammaste puhastus ja tervis on aga väga tähtsad, sest just piimahammaste rea lõppu lõikub esimene jäävhammas.
Fluori sisaldava hambapasta võiks kasutusele võtta siis, kui laps on suurem ja oskab suud loputada. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas – hommikul ärgates ja õhtul enne magamaminekut. Kindlasti ei tohiks lapsele enne magamajäämist janu kustutamiseks magusaid jooke anda. Kõige tervislikum janujook enne uinumist on puhas vesi.

Mida teha, kui laps keeldub hambaid pesemast?

Üldiselt annavad paremaid tulemusi tunnustamine ja väikesed preemiad, mitte sundimine. Mõnikord on abiks seegi, kui vanemad pesevad hambaid lastega koos. Hambapesu muutub meeldivamaks, kui teha see mänguks. Abi võib olla ka hambapastade vahetamisest, sest võib-olla ei meeldi lapsele just praeguse hambapasta maitse. Poelettidel ja apteekides on lastele mõeldud hambapastasid müügil päris lai maitsevalik. Last võib hambaid pesema motiveerida ka elektrilise hambaharja soetamisega. Kindlasti peaksid vanemad lapse hammaste pesu jälgima – seda isegi kuni umbes kaheksanda eluaastani, vajadusel kauemgi. Kui suuhügienist või hambaarst näeb, et laps ei tule õpetusest hoolimata oma hammaste puhastamisega toime, siis peaks lapsevanem jätkama lapse abistamist selle toimingu juures. Uskuge, teie lapsed on ükskord teile selle vaeva eest väga tänulikud!