Praegused ja tulevikusuunad proteetilises hambaravis
Koostöös arstiga saab igale patsiendile leida individuaalselt parima lahenduse hammaste taastamiseks ja asendamiseks.
Hammaste proteesimise eesmärk on asendada kaariese, trauma või igemehaiguste komplikatsioonina hävinud hambakoed või hambad ning taastada nende esteetika ja funktsioon. Proteesid jagunevad fikseeritud (implantaadid, panused, kroonid, sillad, laminaadid ja lumineerid), eemaldatavateks (plaat-, tugibüügel- ja totaalproteesid) ja kombineerituteks (koosnevad nii eemaldatavast kui ka mitte-eemaldatavast osast). Tänapäeval liigub hambaravi üha selles suunas, et pigem kasutatakse fikseeritud proteese ja eelistatumalt implantaate, mis on patsiendile mugavamad, esteetilisemad, funktsionaalsemad ning pikas perspektiivis ka tihtipeale odavamad kui eemaldatavad proteesid. Kui mingitel põhjustel ei ole aga võimalik fikseeritud proteese kasutada, on alternatiiviks eemaldatavad proteesid.
Liis Burmeister
HAMBAARST-PROTEESIARST
Mida kujutavad endast eemaldatavad proteesid?
Metallkarkassiga partsiaalproteesid ehk tugibüügelproteesid toetuvad peale igemete ka suus olevatele hammastele. Klambrid, mis proteesi stabiilsena hoiavad, on valatud täpselt hammaste järgi ning seetõttu on proteesi püsivus, istuvus ja mugavus tunduvalt suuremad kui plastmassproteesi puhul, mille korral on kogu karkass akrüülist ja toetub vaid igemetele. Totaalproteese kasutatakse juhul, kui patsiendil ei ole suus ühtegi oma hammast. Olenevalt suus oleva luu ja pehmete kudede olukorrast võib nende püsivus suuõõnes olla erinev. Juhul, kui püsivus patsienti ei rahulda, saab totaalproteesi kinnitada lõualuusse asetatud implantaatidele.
Mida kujutavad endast fikseeritud proteesid?
Laboris valmistatavaid keraamilisi hambaplomme ehk panuseid kasutatakse hambatugevdamise ja parema kontakti loomise vajadusel hammastel, millel on ulatuslikud täidised, murdumisoht või millel on varasemalt tehtud juureravi. Kroonid ja sillad on hambarestauratsioonid, mida kasutatakse puuduvate või ulatuslikult lagunenud hammaste taastamiseks. Oluliselt lagunenud hammas nõrgeneb ja on vastuvõtlikum murdudele. Kroon töötab kui kaitsev müts, mis katab kahjustunud hammast ja võimaldab parandada hamba välimust, funktsiooni ning taastada selle tugevuse. Sild on puuduvat hammast asendav mitte-eemaldatav konstruktsioon, mis kinnitub naaberhammastele. Protees kinnitatakse spetsiaalse tsemendi abil olemasolevatele hammastele või tsemendi/kruvi abil hamba tehisjuurele ehk implantaadile. Laminaadid ja lumineerid on õhukesed keraamikast/portselanist hammaste põsepoolse pinna katted, mille abil on vajadusel võimalik parandada hammaste esteetilisust, välimust ja kuju. Hambaimplantaat on lõualuusse asetatav titaankruvi, mis käitub tehisjuurena, millele kinnitatakse hiljem üks või mitu hambakrooni. Mainitud proteesimisviis on hammaste asendamiseks tänapäeval eelistatuim, sest see on pärishambale kõige sarnasem nii ehituselt kui ka funktsioonilt. Erinevalt sillast ei ole samuti vajalik lihvida puuduva hamba naaberhambaid.
Patsienti häirib oma naeratuse juures esihammaste kuju ja pikkus samuti on hammastes mitmed värvimuutnud, kulunud ja nö ülemääradega täidised.
Planeeritud on valmistada neljale esihambale õhukesed keraamilised laminaadid – selleks valmistab hambatehnik hambad esmalt vahast ja loob nn projekti, et muutused esmalt läbi mängida ja ning vältida liigset hammaste lihvimist. Nii teab arst hiljem täpselt millise kujuga hambad patsiendile valmistada.
Hambalaminaadid valmistatakse laboris kipsmudelitel – see on keeruline käsitöö, mis nõuab hambatehnikult suurt kogemust, head kätt ja kunstniku silma.
Laminaadid enne tsementeerimist. Õhuke keraamika kleebitakse spetsiaalse komposiitliimi abil hammastele. Kui see etapp edukalt õnnestub, püsivad laminaadid hammastel väga edukalt ning tulemus on püsiv ja stabiilne. Erinevalt hambaplommidest ei muuda keraamilised laminaadid aja jooksul värvi.
Tulemuseks on ühtlase-tooni ja sobiliku kujuga eeshambad ning särav naeratus.
Proteesimine on aina mugavam ja kiirem
Tehnoloogia areng muudab proteesimise patsiendile aina mugavamaks ja kiiremaks protseduuriks. Kui praegu toimub veel proteesi tegemiseks vajaliku info kogumine ning laborisse saatmine suures osas spetsiaalse materjali ja jäljendlusikaga patsiendi suust võetud jäljendite abil, mille abil tehnik teeb spetsiaalselt vastavale patsiendile sobiva proteesi, siis uue CAD/CAM-tehnoloogia abil saab ainult ühe visiidiga valmistada uue hamba. Samuti pole vaja tavapärast jäljendlusikatega jäljendamist – vajalik suupiirkond skaneeritakse spetsiaalse kaamera abil arvutisse, järgneb virtuaalse kipsmudeli valmistamine arvutiprogrammi abil, millele kujundatakse vajalik konstruktsioon. Edasi freesitakse spetsiaalse aparaadi abil hammas/hambad. Patsiendile on kindlasti oluline ka teadmine, et CAD-CAM-tehnoloogia tagab tööde suurema täpsuse, mis omakorda vähendab kaariese ja igemepõletiku tekkimise ohtu.
Dr Liis Burmeister
Merimetsa Hambakliiniku hambaarst-proteesiarst
Teisi meie arstide artikleid ja soovitusi saab lugeda SIIT